Soengu tegemine kestis umbes tunni. Loendamatud suured ja väikesed juuksenõelad hoidsid naturaalseid ja võltslokke ja palmikuid kinni. Siis pandi pähe hiigelkübar ning torgati kübaranõelad sisse. Sageli olid kübarad ainult ühel küljel lillede ja lindudega kaunistatud ning kogu raskus vajus ühele kohale. Kümne minuti pärast hakkas pea valutama, korsett ei lasknud hingata, kraekõvendid puurisid kaela, hiiglaslikud puhvkäised takistasid igat liigutust. Nõndamoodi kõndisid naised kangelaslikult naeratades promenaadil ja hoidsid kiiresti väsivas käes vedikut.
Teine taoline juhtum oli, kui mängisin Timurit. Tol ajal oli Kunstide Valitsuses keegi seltsimees Mesilane, kes käis etendust vastu võtmas. Mängu kohta märkusi polnud, aga talle ei meeldinud minu soeng... Mul oli kena pruun parukas, väikese lokiga. Tema oli enne sõda olnud Nõukogude Liidus, näinud timurlasi ja seletas, et timurlastel on pea paljaks pöetud, ainult tukad on ees. Me leppisime siis kokku, et seni, kui mina seda osa mängin, teen parukaga. Kui seltsimees Mesilane mängima hakkab, võib lasta oma pea paljaks ajada. Kas ta üldse kujutas ette, mida ta naisnäitlejalt nõudis...? (lk 12)
Igatahes oli kõigil tüdrukutel seljas nende parim kleit, poiste näol oli aga lootusrikas ilme ja nende juuksed olid peadligi silutud - odava pumatiga, sagedamini aga süljega. Nendel, kes olid otsustanud sülje kasuks, läks tavaliselt paremini, sest odav pumat oli tõesti väga odav ning hakkas palava ilmaga pahatihti sulama ja laiali voolama, mille tulemusena noormehed ei äratanud huvi mitte neidudes, nagu nad olid tuliselt lootnud, vaid hoopis kärbestes, kes said nende peanahalt lõunasöögi.
Terry Pratchett, "Ma kannan keskööd", tlk Allan Eichenbaum, 2011, lk 5-6
Blue alistas vannitoa võitluseta ja pööras kogu tähelepanu oma juustele. Tema tumedad juuksed olid lühikeseks lõigatud — piisavalt pikad, et patsi ulatuda, aga ometi nii lühikesed, et patsi õnnestumiseks tuli lisada arvukalt klambreid. Tulemuseks oli turritav ja ebaühtlane pats, mille moodustasid väljakippuvad salgud ja eri värvi klambrid. See nägi välja ekstsentriline ja lohakas. Blue nägi kõvasti vaeva, et sellist tulemust saavutada.
Ta oli proovinud mõnel koosolekul esitada oma seisukohta, pakkuda alternatiivi töösseminevale variandile, ja ta oli alati laiaks löödud, ükskord koguni komplimendiga. Tema räägib tõsist tööjuttu, ülemus kuulab, naeratab ja noogutab ning ütleb talle siis, et Roosi, sul on väga ilus soeng, mulle meeldib, kui noorel kenal naisel ei ole väga pikad juuksed, ja see ebasümmeetria, see on lahe. See oli ilmselt kõige jõhkram paikapanemine Roosi elus, Roosi senises elus, ja ehkki ta püüdis oma mõttekäiguga ikkagi kuidagi lõpuni jõuda, ehkki ta trügiski oma idee värisema kippuvate huulte vahelt välja, mõttena see kellegi kõrvu ei jõudnud, kompliment oli oma töö teinud. Ohjah.