Nägemus

Luc-Olivier Merson, "Nägemus" (1872)

Ricardo Falero, "Fausti nägemus" (1880)

Pedro Américo, "Hamleti nägemus" (1893)

Ethel Isadore Brown, "Püha Johannese nägemus Patmose saarel" (1898)

Proosa

• Ma tunnen, et inimene saab olla selles maailmas õnnelik. Ja ma tean, et see maailm on kujutluste ja nägemuste maailm. Kõike, mida ma maalin, näen ma selles maailmas, kuid mitte kõik ei näe samamoodi. Ihnuri silmis on gini palju ilusam kui päike ja rahast kulunud kotil on kaunim kuju kui marju täis viinapuuväädil. Puu, mis paneb ühe nutma rõõmupisaraid, on teiste silmis vaid roheline asi, mis seisab tee peal ees. Mõned näevad looduses üksnes naeruväärset ja vormitust ning nende järgi ma oma kunsti ei sea; mõned loodust peaaegu ei näegi. Kuid kujutlusvõimega inimese silmis on loodus puhas kujutlus. Nagu inimene on, nõnda ta näeb.
• Olen rõõmuga leidnud, et suurele enamusele mu kaassurelikest on mu nägemused selgesti mõistetavad ning eriti hästi mõistavad neid lapsed, kes minu pilte vaadeldes on leidnud rohkem rõõmu kui ma iganes lootnuks. Ei noorus ega lapsepõlv ole rumalus ega võimetus. Mõned lapsed on rumalad ja mõned vanamehed on ka. Kuid tohutu enamus jääb kujutlusvõime või vaimse tunnetuse poolele.
  • William Blake, kiri John Truslerile, 23. august 1799; cit. via: Maria Popova, "William Blake's Most Beautiful Letter: A Timeless Defense of the Imagination and the Creative Spirit", The Marginalian, 14.07.2016

• Løvenhjelmi suguvõsas elas legend, et kunagi ammu abiellunud keegi sellenimeline härrasmees huldrega, naissoost norra mägivaimuga, kes on nii kaunis, et õhk tema ümber hiilgab ja väreleb. Sestsaadik oli nende suguvõsas aeg-ajalt selgeltnägijaid ette tulnud. Omaenda loomuses polnud noor Lorens senini mingit erilist spirituaalset annet märganud. Aga sel hetkel kerkis tema silme ette äkiline võimas nägemus kõrgemast ja puhtamast elust ilma võlausaldajate, sissenõudmiskirjade ja vanemlike noomituskõnedeta, ilma salajaste ebameeldivate süümepiinadeta ning õrna kuldjuukselise ingli seltsis, kes teda juhib ja hüvitab.
  • Isak Dinesen, "Babette'i pidusöök", tlk Piret Peiker, Varrak 1996, lk 8

• Lõhnad lõhkevad meie mälus hiljukesi otsekui paljude aastate ja kogemuste rohupuhmastesse peidetud meeleliigutuse maamiinid. Riiva vaid lõhna süütenööri, ja otsekohe plahvatavad mälestused. Alustaimestikust paiskub üles keerukas nägemus. (lk 21)
• Ehkki teada tõsiasi on see, et van Gogh oma kõrva ära lõikas, lõi ta ennast ka nuiaga, käis igal pühapäeval mitmel jumalateenistusel, magas laudplangul, nägi veidraid religioosseid nägemusi, jõi petrooleumi ja sõi värvi. Praegu arvavad uurijad, et mõni van Goghi stilistilistest veidrustest (näiteks kiirtepärjad tänavalaternate ümber) ei pruugi sugugi olla tahtlik moonutus, vaid oli tingitud tema haigusest, või õieti tema kasutatud värvilahustite ja vaikude tekitatud mürgistusest, mis võis tema silmi sedavõrd kahjustada, et ta nägi valgusallikate ümber halosid. Patrick Trevor-Roperi järgi, kelle teoses "Maailm läbi töntside silmade" uuritakse maalikunstnike ja luuletajate nägemishäireid, olid van Goghi depressiooni võimalike põhjuste seas "ajukasvaja, süüfilis, magneesiumipuudus, oimusagaraepilepsia, digitaalisemürgistus (mida manustati epilepsia raviks ja mis võis tekitada kollase nägemise) ja glaukoom (mõnedel autoportreedel on näha laienenud parem pupill, ja van Gogh maalis tulede ümber värvilised halod)." (lk 305)
  • Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005

• Kujutluses ülendatud armastus kaldus olema kõrgromantismi valem apokalüpsise, revolutsiooni teostumise totaalse lõppvormi jaoks, mis taandati nõnda oomeniks või tõotuseks. Miski ei saa olla luulele raskem koorem ning kõrgromantism, mis oma hämmastavates ambitsioonides riskis kõigega, pidi paratamatult kaotama peaaegu sama palju, kui ta selle püüdlusega võitis. Nägemus, mis pidi saama järjepidevaks, muutus hoopiski Heade Hetkede katkendlikuks talletamiseks, mille elusust ohustas kalduvus jätta neid meelde juba enne nende möödumist.
  • Harold Bloom, "Romantiline luule", 1997, tlk Märt Väljataga, Vikerkaar 7-8/2004, lk 142-150 (lk 146)

• Peale heroiini oli neil valmis varutud sada liitrit diisliõli viieteistkümneliitristes kanistrites, muusikakeskus ja Bachi "Kunst der Fuge" - kogu selle varustuse täpse kirjelduse oli krahv Rickardt saanud ühest päkapikunägemusest — ja siis leidsid nad ühe tühja konteineri, suitsetasid päikese käes heroiini, võtsid ennast üleni paljaks, valasid konteineri põhja diisliõli, panid Bachi muusikakeskuses mängima, ja järgmised neli tundi, ütles Rickardt, viibisid nad paradiisis, nad püherdasid õlis ja neil oli kaaluta oleku tunne.
  • Peter Høeg, "Elevanditalitajate lapsed", tlk Ene Mäe, Tallinn: Eesti Raamat, 2012, lk 312

• Kui majandusdarvinistide lugu inimloomusest oleks õige, oleks meie isekas saamahimu ja ahnus meid ammu välja suretanud. Moraalsus poleks suutnud säilida, ja samamoodi meie ise. Kui meie vaba tahe on illusioon, mis mõttega seda siis arendatakse. Me vajame taas tasakaalutunnet ning selle saavutamiseks tuleb mehhanistlik visioon heita tagasi sinna, kuhu see kuulub. Moodsal bioloogial ja majandusel on meile paljugi õpetada, kuid neil ei ole mingit õigust monopoliseerida seda, kuidas me interpreteerime reaalsust ja inimkonna lugu.
  • Jakob von Uexküll, Jakob von Uexküll: maailm vajab uut lugu. Tõlkinud Aivi Reimand. Postimees, 25. oktoober 2008

• Hiinal on globaalne visioon ning teadmised, oskused, ressursid, et seda ellu viia. Me teame või vähemalt kahtlustame, mis sellega võib kaasas käia juhul, kui Euroopa ei suuda ühiselt oma alternatiivset globaalset visiooni arendada ja ellu viia – uhkelt "suveräänsete", suletud piiridega ja "päästku igaüks end, nagu oskab" loogikast lähtuvate Euroopa rahvusriikide saatus oleks usutavasti muutuda kriisist kriisi järjest autoritaarsemateks ning Hiina globaalse impeeriumi majanduslikeks ja peatselt ka poliitilisteks satelliitideks.
  • Daniele Monticelli, Pandeemia kui Euroopa poliitiline lakmuspaber Vikerkaar, märts 2020

• Üks kevadine nägemus koduõuest. Ait kisub ennast maast lahti ja muutub pühakojaks. Taluõue evangeelium roomab lähemale, põlved mullased. Kevadõhtu kulunud puupingil, selg toetumas vastu vana suitsusauna seina, pilk suunatud sädistavasse ja lõhnavasse pimedusse. Meel rändab kusagil nägemuste ja mõtiskluste vahel, õngitseb pimedusest müstilisi ja salapäraseid kujusid. Kevadine meditatsioon salapärastest linnuhäältest, kuuvalgusest ja lõhnavatest kerisekividest. Kääpa jõe jumalad hiilivad lähemale. Nende hämarad varjud lõhnavad uimastavalt, isegi erootiliselt. Miski sinus vilksab nagu loom ühtäkki mööda aedviljapeenraid ja kartulivagusid, tuleb suure hooga ja üleni mullasena tagasi. Nüüd lõhnavad su varbad Odenwaldi ja vanakuradi järele.
  • Valdur Mikita, "Mõtterändur", 2022, lk 16

Luule

Kuid täna ma ei otsi hägust tsooni —
  ta muutlik suurus sünge loori koob,
ning visioon, mis püüab visiooni,
  liig ligi ebareaalse ilma toob.

• Emily Brontë, "*Noomida tihti saand, kuid siiski lahti...", tlk Märt Väljataga, rmt: "Väike inglise luule antoloogia", 2018, lk 181

Mu südamest astub välja ja tantsib mu enda
iha kuju.

Kumav nägemus vilksatab minema.

Taotan teda hoida kinni, aga ta lipsab kõrvale
mu eest ja viib mu eksiteele.

Otsin seda, mis pole mulle saadaval, ja saan selle,
mida ma ei otsi.

• Rabindranath Tagore, 15 kogus "Aednik", tlk Uku Masing, rmt: "Gitandžali. Aednik. Puuvilja kogum" (2006), lk 180