Meeleavaldus on närvi aetud inimhulga avalikus kohas toimuv kokkusaamine.
Ümber lükata oli palju. Mis ja kuidas seda teha - aimati ainult. Võiks olla palju heledam, sest igal pool oli palju vaesust, viletsust ja ülekohut. Ühtedel oli elu äärmiselt halb, aga teistel ülihea. Ühed elasid laheduses, koguni külluses, priiskasid ja pillasid, aga teised said vaevalt süüa. Ühed elasid räpastes hüttides, pimeduses ja mustuses, teised kõrval säravates lossides. Ühed käisid hilpudes ja kaltsudes, kuna kõrval sahises siid. Kas see ei ole ülekohus, kui ühed muretsevad teiste hea elu eest ja saavad ise selle eest vaevalt süüa? Taluperemees toidab ja hoolitseb rohkem oma hobuste ja loomade eest kui sulaste eest. Peremees kurvastab, kui hobune on närb ja sööb vähe, sest siis ei suuda see tööd teha, aga sulase suure isu peale vaatab peremees tusaselt.
Kuhu noored ka ei vaadanud - igal pool ülekohus. Nad tahtsid ülekohtu maa peal olematuks teha, et kõik saaksid endale inimese õigused.
Peterburis tulid noored sagedasti Nevski prospektile meelt avaldama, ilmutama oma protesti ülekohtu vastu, rõhujat valitsejat ״maha” hüüdma ja vabadust nõudma.
Kord küsis mult keegi soliidne suurlinnadaam, nähes meeleavaldajaid, ehmatanult:
"Konstitutsiooni? Mis asi on see? Nad ei viitsi lihtsalt õppida, jooksevad tänavale kära tegema. Noorsugu on hukas. Valitsus on pehme ega karista neid küllalt valjult."
Marta Lepp, "1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus", 2010, lk 10-11
[Brasiilia massilistest tänavaprotestidest 2013. aastal:] Ühiskond näitas, et Brasiilias ja maailmas on toimumas suur muutus. Esile kerkib uus poliitiline loom. See uus poliitiline loom ei liigu enam tavapärasel viisil, nii et teda suunaksid parteid, ametiühingud, MTÜd või karismaatilised juhid. See uus poliitiline loom, kes mobiliseerub kogu maailmas, USAs, Euroopas, Aasias, Brasiilias, on toimunud tehnoloogiliste muutuste vili, mis andsid inimestele otseühenduse, nagu see toimub internetis. Nad on loojad, nad on käivitajad, nad on protagonistid, nad on inimesed, kes ei taha olla poliitilised pealtvaatajad, nad tahavad võtta endale poliitilise rolli, ise elada ja kogeda.
Issanda ristimise päev. Täna ennelõunal kell üksteist kastsid mõned kirjanikud ja kirjastajad ennast jälle meie vanas kohas Gidropargi kaldapealsel Petšerski kloostri vastas Dnepri külma vette. Kahju, et mina sellest seekord osa võtta ei saanud. Gruševskõi tänaval leidsid just aset omad "ristsed". Sinna oli kogunenud üle 10 000 meeleavaldaja, kuid ka Berkuti võitlejaid ja sõdureid oli märksa rohkem kui eile. Miilits oli lasknud kohale vedada hiiglasliku veekahuri ja hakkas protestijaid veega üle ujutama, et neid barrikaadidelt taganema sundida. Väljas oli seitse kraadi külma. Läbimärjad protestijad karjusid: "Ristsed! Ristsed!" Nii nägi siis välja seesinane Issanda ristimise päev anno 2014, kui pühitsetud vesi otse barrikaadidele kohale toodi. (19. jaanuar 2014, lk 69–70)
Täna räägiti Vene meedias Altševskis toimunud demonstratsioonist Ligikaudu 160 mitte päris kainet aktivisti olid seal kogunenud meeleavaldusele "Vene kevad", nõudnud teadmata mille natsionaliseerimist ja sotsiaalset õiglust ning heisanud viimaks Prantsuse lipu – nähtavasti ei teadnud nad, kuidas Vene lipp välja näeb, värvid on ju samad. Seejärel läks meeleavaldus laiali. (6. aprill 2014, lk 186)
Andrei Kurkov, "Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest". Tõlkinud Anu Wintschalek. Äripäev, 2014