Linda Metsaorg

Linda Metsaorg 1993. aastal koos tütar Kaja Petersoniga.

Linda Metsaorg (sündinud Rahno; sündinud 22. jaanuaril 1936 Saarde vallas) on eesti legendaarne looduspedagoog.

Intervjuud

• Linnud peegeldavad meie elukeskkonna seisundit. Kui lindudel läheb hästi, siis on meiegi elukeskkond korras.
• [Linnuvaatlusest:] Kui sul ei ole vaatlustoru, kui sul ei ole mingeid tehnilisi vahendeid ja kui sa veel kiirustad, siis sa ei näe midagi. Aga kui sa hakkad süvenema, siis näed.
  • Linda Metsaorg, intervjuu: Andres Tohver, "84-aastasena linnuvaatluses", Harju Elu, 24.01.2020

• Päris tõsise loodushuvi sain sellisest talust, kus karja kasvatati. Sealt hakkavad juured pihta. Ma ei ole juurtelt siit ranna äärest üldse pärit, ma tulin siia, kui Lahemaa rahvuspark tehti.
• [Lindude kalduvusest mitte lasta end "lõpuni vaadelda":] Lendab ära ja siis tekib huvi, kes ta oli, kuhu ta läks, mis ta tegi.
• [Paatsalu linnulaidudest:] Seal oli ilus rannaäärne salumets, kus sai taimi, putukaid ja muid loomi õpitud. Ja õpilased tegid arvestused selle kohta, mida praktikumi lõpuks teadma pidid.
• Aga kui võrrelda, kas on vahe õpilastel... Kui me võtame kasvõi need Viimsi kooli õpilased, ka nendel üheksandatel klassidel oli oma vahe. Oli paar klassi, kus oli huvilisi rohkem, aga oli ka neid, kes küsisid, miks Viinistul pood lahti ei ole.
  • Linda Metsaorg, intervjuu: Peep Linno, "Linda Metsaorg: suleliste kaudu teadusesse", Virumaa Teataja, 9. september 2017

• [Bioloogia süvaõppeklassidest Tallinna 3. keskkoolis:] Igale klassile – 9., 10. ja 11.-le – oli ette nähtud üks praktiline õppepäev nädalas. Talvel käisime rohkem muuseumides ja teadusasutustes, aga olime ka looduses, kuna bioloogia õppimisel ongi vahetu kontakt loodusega kõige tähtsam.
• Üks kindel sõit oli meil alati maipühade ajal Krimmi. Lendasime lennukiga Simferoopolisse, kus meil oli mägedes väljakujunenud marsruut. Igasügisene ettevõtmine oli linnuprojekt mööda Balti riike. Hakkasime Kablist pihta, seejärel käisime ja vaatasime üle Läti linnuvaatlus- ja rõngastuskohad, sealt Leetu Ventės Ragase ornitoloogiajaama Klaipeda lähedal.
• Lahemaal on vaatamisväärset palju. Praegu on nii, et ümberkaudsed koolid on kirjutanud projekti ja taotlenud keskkonnainvesteeringute keskuselt raha, et sõita võimalikult kaugele, selle asemel et vaadata enne ringi oma kodu ümbruses. Projektiraha taotlemisel on olnud kõige aktiivsemad lasteaiad, gümnaasiume on üksikuid. Arvan, et lasteaia- ja algklassilastel pole küll mõtet sõita Eesti teise otsa, kui Lahemaa rahvuspark, kus on nii merd kui ka metsa, on alles uurimata ja avastamata.
• Olen alati ka ise valmis nii õpilastele kui ka õpetajatele siinseid loodusradu tutvustama, mulle meeldibki seda teha mitte slaididega auditooriumi ees, vaid vahetult looduses.
• Et loodusega sõbraks saada, tuleb kauem ja sagedamini looduses olla. Üks retk metsa või mere äärde jääb loodusega tutvumiseks liiga põgusaks, sellel on rohkem meelelahutuslik roll. Üksikud koolid ehk teevad veel looduslaagreid, kus ollakse looduses pikemat aega, enamik mitte. Seepärast olen mõelnud, et võiksime kokku leppida ja õppekavas klasside kaupa paika panna, milliseid elukooslusi mingis klassis tundma õpitakse ja millistes looduskeskustes seda kõige parem teha oleks. Siin võiks olla kindel süsteem, praegu on see väga juhuslik. Kui loodusharidus nii paika panna, et igal kooliastmel õpib õpilane juurde midagi uut, tekib tal kooli lõpuks terviklik ülevaade.
• [Plaanist muuta Eesti tervikuna rahvuspargiks:] Seda on teisedki arvanud ja öelnud. Mujal Euroopas on loodust vähe alles jäänud, peamiselt ainult roheribad põldude servades. Meil annaks seda teha küll, sest meil on säilinud palju kaunist loodust.
  • Linda Metsaorg, intervjuu: Tiina Vapper, "Loodusainete õppimisel on kõige tähtsam vahetu kontakt loodusega", Õpetajate Leht, 3. juuni 2016

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel

Linda Metsaorg