Found in quotes
viht sitke, kui laavan leotet, sulas selga... Üks kivi kerisel, nii kuulsin, praksatas. Heiti Talvik, "Leil" [1923], rmt: "Legendaarne" (2004), lk 19
Keris
Toots kolmanda kapatäie vett kerisele ja tõmbas enese hoolega küüru: kange leil võis silmi karata. "No kas nüüd kah ei ole?" "Nüüd nagu on juba." "No siis
kirjamees, kuhu vinnad oma pauna?" - "Tindiga lähen, tindiga lähen kroonu sauna: leil seal võtab kõik vanad vaevad ja valud, saabuvad preemiad, soojad kohad ja
Kuigi väljas suvine õhtu alles kumendades õitseb, on saunas juba hämar — leil ja aur võtavad sellegi valguse raasu, mis immitseb läbi peopesasuuruse tahmunud
kirjamees, kuhu vinnad oma pauna?" - "Tindiga lähen, tindiga lähen kroonu sauna: leil seal võtab kõik vanad vaevad ja valud, saabuvad preemiad, soojad kohad ja