Lehetäi

Schizaphis graminum usda

Lehetäilised (Aphidoidea) on putukate rühm nokaliste seltsist. Lehetäilisi on maailmas üle 4400 liigi, Eestist on seni leitud üle 140 liigi lehetäisid, kuid neid võib olla märksa rohkem. Lehetäid on tuntud aiakahjurid.

Proosa

• ... lehetäisid tuleb hävitada just juunikuus. Selleks on olemas igasugused pulbrid, preparaadid, tinktuurid, ekstraktid, keeduvedelikud ja suitsutegemise moodused, rotikihvt, tubakas, tökat ja muud mürgid, mida aednik katsetab üksteise järel, niipea kui märkab, et tema roosipõõsastel paljunevad ohtlikul viisil rohelised rammusad lehetäid. Kui te kasutate neid vahendeid tõelise ettevaatlikkusega ja vajalikul hulgal, siis märkate, et teie roosid ei jää iialgi lehetäide hävitamise käigus kahjustamata, kas või sel kombel, et te kuidagi põletate lehe või punga; mis puutub lehetäidesse, siis tunnevad nad end hävitamise kestel ülimõnusasti, kattes roosioksi otsekui tihe pärlikiht. Seejärel tuleb teil nad valjude vastikushüüatuste saatel igal oksakesel eraldi lömaks pigistada. Nii siis hävitataksegi lehetäisid; kuid aedniku juures on veel kaua pärast seda tunda tubakavingu ja tökatihõngu.
  • Karel Čapek, "Aedniku aasta", tlk Lembit Remmelgas, Loomingu Raamatukogu 40/41 1964, lk 64

• Aktiivseks muutub kõrvahark öösel, mil ta siirdub toiduotsingule. Tema menüü on mitmekesine, sellesse kuuluvad üleküpsenud marjad ja puuviljad, lindude poolt vigastatud õunad, pirnid, mitmesugused seemned, lõhenenud juurviljad, puukoorel kasvavad seened, vetikad, taimede õied, lehed ja võrsed, lagunenud taimeosakesed ja toidujäätmed. Kuid tema lemmikroaks on siiski putukad. Lüüsides maapinnal, puudel ja põõsastel, hävitavad nad lehetäisid, võrgendilesta, teiste putukate mune ja väiksemaid vastseid - kellest aga jõud üle käib. Kui kõrvahark on kord mahlakatest lehetäidest kõhu täis puginud, on raske teda panna puulehti sööma. Üks täiskasvanud isend sööb öö jooksul ära rohkem kui 100 lehetäi valmikut.
  • Külli Hiiesaar, "Ärge kartke kõrvaharki!", Eesti Loodus 6/1999, lk 230

• Ma arvan, et iga teadlane peaks tegelema teemadega, mis talle endale on eluliselt olulised. Ja leidma lähenemisteid, mis tema oma kirgi üles kütavad. Väga vinge, kui lehetäide uurijana lahendatakse ühtlasi põletavaid elufilosoofilisi probleeme.
  • Jaan Undusk, "Usutlus vendade Unduskitega". Usutles Aare Pilv. Keel ja Kirjandus nt 11, 2018

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel

Lehetäilised