Laulupidu

XXV üldlaulupeo kuulajad

Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses 1869. aastal. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud.

Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.

Proosa

• Küssib nüüd kegi, kelle abbi läbbi meie piddolaul ni hästi korda läinud, siis on meie kohhus tunnistada: se olli võimalik meie vahva köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite-läbbi, kes ennamist Valga seminaris tubli Direktor Zimse juhhatuse al seks on õppetatud ja kasvatud sanud. Seal on meie laulojuhhatajate taime-labba, kus neid meie rahva kassuks kasvatud ja pärrast ammetisse istutatud.
  • Johann Voldemar Jannsen 1869. aasta laulupeo järel Eesti Postimehes, vkj. 6 august 1869

• Ei alga seegi pidu Kuhlbarsi "Koiduta". Kuhlbarsi eluajal aga võis laulupidu olla kahe teraga mõõk. Ühelt poolt on vaieldamatu selle omaaegne ja siiani püsiv sütitav mõju rahvuslikule eneseteadvusele, seltsiliikumisele jm. Teisalt on võimalik, et laulupeo traditsiooni kodustamine soodustas üleminekut suulisest kultuurist kirjalikku, regivärsist lõppriimilisse luulesse, rahvalaulust läänelikku muusikasse ehk eesti kultuuri ühe arhailise tahu kadumist. Klassikalise koorimuusika harrastamine iseenesest on tegevus, millel ei ole rahvalaululikuga palju ühist. See opereerib rangelt tempereeritud helireas. Lugu ise on noodikirjas trükitud. Kui see juba trükitud on, siis seda nooti kasutatakse võib-olla aastakümneid. Laulmist ei juhata solist ega eeslaulja, vaid dirigent. Kui aga laulu on koguni laulupeol esitatud, siis on sellega seotud hulk ülevaid emotsioone, mille taaskogemiseks seda arvatavasti jälle ja jälle esitatakse... Nii need tekstid kinnistuvad ja kirjanduskaanon kujuneb.
• Sümboolse mängu või rituaali kaudu antakse mingis (näiteks etniliste eestlaste) grupis sageli vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele, neid korratakse, kuni ideoloogia on pähe jäänud. Laulupeod, mida on käsitletud eestlaste identiteedi kandjana, ongi just millegi seesuguse näide. Eestlastele on laulupidu oma korduvate laulude ja tseremooniatega sotsiaalne praktika, mis kinnistab rahvuslikku müüti. Kuna müüt on olemuselt sakraalne, meenutab laulupidu religioosset riitust. Nii on võrreldud laulupidu ka luterliku koguduselauluga ning vaadeldud laulupeoliikumist kui eestlaste religiooni.
  • Pille-Riin Larm, "Kirjanduskaanon laulupeo tuules", Sirp, 19.06.2014

• Omaette mõju on ka sellel, et viimase kümne aasta jooksul on tulnud pidudele pealkirjad või tunnussõnad, mida igaüks saab ise lahti mõtestada, näiteks Lävel, Ilmapuu, Üheshingamine, Puudutus. Laulu- ja tantsupeod on muutunud meediumiks, mis toovad rahvale ja ühiskonnale olulisi sõnumeid lähemale ning toetavad nii rahvuslike põhiväärtuste kui ka identiteedi püsimist.
  • Kadri Tiis, intervjuu XII noorte laulu- ja tantsupeo 7. uudiskirjas "Minu pidu", 2017

• Laulupidu meeldis mulle täpselt nii nagu kõikidele eestlastele. Laulupeo päev on parim päev olla Eesti president.
  • Kersti Kaljulaid "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv" Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

• Tulemas on laulupeo 150. sünnipäev ja peo motoks on valitud "Minu arm". Arm-armu ja sealt edasi armuline, armuandmine, armulaud jne. Aga sõna "arm" saab käänata ka arm-armi, armiline. Mõlemad tähendused on Eestile sobivad. Meie rahvuskehand ongi sügavalt armiline. Haavu on olnud palju ning mõni haav armistub väga aeglaselt.
• Tänu kellele on meil laulupeod? Saksa pastoritel oli inimlik mõõde südames. Eduard Ahrens koostas eesti keele grammatika. Mulle meeldib, et Kuusallu püstitati talle ausammas. Laulupidude traditsiooni laenasime, vaatasime, et saksa mehed tulevad kokku, laulavad nelja häälega, teeme meie ka.
  • Ene Üleoja, "Saatus on pannud mu siia elama", Eesti Kirik, 28. märts 2018

• Laulmine on inimkonna kõige omasem, algsem ja kättesaadavam musitseerimise vorm ja küllap sellepärast on meie laulupeol sellisel kujul, nagu ta praegu on, sügav tähendus ja tugev mõju. Ei ole teist kohta, kuhu tuleks eestlasi kokku sellisel hulgal. Siin näed eesti rahvast peaaegu kogu oma füüsilises kehastuses! See on võimas vaatepilt.

On eriline tunne, kui see rongkäik hakkab liikuma. Lauljad tõusevad laulukaare alla ja väljak saab järjest tihedamini rahvast täis. Lõpuks on kõik kohad saginat täis, nagu sipelgapesas. Aga lõpulaulude ajal kõik järsku seiskub. Me unustame kõik ja süveneme sellesse hetke. Kes seda kordki on kogenud, ei taha sellest enam kunagi ilma jääda.

• 150 aastat tagasi lauldi esimesel laulupeol eesti keeles, aga kavas oli ainult kaks eesti autori laulu. Liedertafel'lik laulukultuur asendus küllaltki kiiresti omakeelse jõulise ja võitlusliku laulukultuuriga. Igal laulupeol on uusi laule ja on ka seekord. Me ei tea, millised neist jäävad pidama ja muutuvad legendideks. Omal ajal esitati 1999. aasta laulupeol esmakordselt Peep Sarapiku laulu "Ta lendab mesipuu poole", mis nüüd on samasugune märgiline laul, nagu Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm". René Eespere "Ärkamise aeg" tuli 1990. aastal. Sel hetkel kõnetas ta väga tugevalt oma aega ja on jäänud kõnekaks ka praegu.

Eelmise noorte laulupeo teema oli "Mina jään", mis käsitles ka meie ajas keerulist teemat, kas jääda või minna. Nii et küllap laulupidu muutub ja areneb ise. Vägisi midagi ümber tegema hakates võib teha traditsioonile rohkem kahju kui kasu. Las ta kasvab edasi, nii nagu Eesti ise kasvas oma märgi ja looni.

• Kersti Kaljulaid, intervjuu: Ia Remmel, "President Kersti Kaljulaid: "Suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema"" Muusika, 6. juuli 2019

• Keel mulle siiski meeldib, olen vaadanud seda suurt kontserti, kuhu kogu riik kokku tuleb.
  • Robert Pattinson ("Robert Pattinson "Ringvaatele": ma ostsin Tallinna peaaegu korteri", Kroonika/Delfi, 27.08.2020)

• Kõrghariduse omandamine ja laulupeod on omavahel seotud kaudselt. Laulupeo repertuaar pole nii raske, et seda peaks kohapeal juhendama kõrgharidusega spetsialist. Olulisem on laulupeo üldjuhtidelt tulev metoodika, kuidas antakse edasi näpunäiteid õppimisprotsessis. Luuakse ju universaalset tõlgendust muusikale, milles pole suurt kohta isikupärasteks tõlgendusteks.
• Eesti pidu ei pruugiks seostada integreerumise ja muude poliitiliste teemadega. Selle tarvis võiks olla üldlaulupidude vahel teisi formaate. Olen paaril korral teinud laulupeosarnaseid üritusi, esimene oli "Laulusild", kui laulukaare all oli suur rahvusvaheline ühendkoor, kes laulis mitmes keeles. Siinsetel venelastel oleks tore olla kohal mõlemal.
  • Tõnu Kaljuste, intervjuu: Marge-Ly Rookäär, "Tõnu Kaljuste: kätega vehkimine on küll koorijuhi tunnus, kuid see pole ainus tee" ERR, 25.01.2020

Luule

pärja taga tulevad rahvatantsuansamblid –
Liigo, Peiulilleke ja Löö Risti Kuri Gei –,
gei taga tuleb gei ja veel üks gei,
ja gei taga jälle uus gei, hallis kalevist kuues, ja 2050. aasta laulupidu on avatud

• Inga Gaile, "*Iga hiilgava mehe taga seisab hiilgav naine...", tlk Contra, Müürileht, 17. oktoober 2022

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel

Laulupidu