Kataloog on süsteem asjade korrashoiuks, nii et oleks täpselt teada, mis on kus, kus on mis ja mis on mis.
[saabuva kevade tunnuste loetelust:] aedniku preiskurandid, mida toob kätte postiljon. Kuigi aednik teab neid peast (nagu "Ilias" algab sõnadega: Menin aeide, thea, algavad need kataloogid sõnadega: Acaena, Acanthalimon, Acanthus, Achillea, Aconitum, Adenophora, Adonis ja nõnda edasi, mida iga aednik oskab otsekui kuulipildujast teile ette võristada), uurib ta need siiski tähelepanelikult läbi alates Acaena'st kuni Wahlenbergii'ni või Yucca'ni, pidades rasket sisevõitlust, mida tuleks veel juurde tellida.
Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 21, ptk "Aedniku veebruar"
Just nõnda Arkaadi mõtles: rõõme ja raskusi. See oli küll pisut pidulik ütlemine ja nõnda räägiti rohkem raamatutes, aga raamatutes räägiti ju tihtipeale õigustki. Kui Arkaadilt oleks küsitud, milles peituvad raamatukogutöö rõõmud ja raskused, siis poleks ta osanud korrapealt vastata. Muidugi, mõne raamatu liigitamisega oli raskusi, ja kui siis lõpuks õige lahenduse leidsid, oli rõõm ka, et kaart kataloogis õigesse lahtrisse satub ja inimesed selle järgi raamatu üles leiavad, aga tõsisteks raskusteks ei söandanud Arkaadi neid pidada. Raskused tulid ette kusagil mujal, polaaruurijatel ja kosmonautidel ja kasvõi traktoristidel. Linnakorteriski ei tulnud mingeid raskusi ette, kui maha arvata sooja vee katkestused või lekkiv vannikraanitihend. Kuid esimeste vastu ei saanud keegi midagi parata ja teistega õiendas rohkem Viive, helistas majavalitsusse ja seletas ja riidles, kui tarvis.
Astrid Reinla, "Majapidamine", rmt: Astrid Reinla, "Inimestega", 1982, lk 15-16
On paastuaeg, aga ma ei paastu. Sest ma ei viitsi. Olen paastunud ka. See ei viinud kuhugi. Üldiselt pole mitte miski viinud mitte kuhugi. Mitte miski peale kirjutamise, see tähendab valetamise. Olgu see siis nüüdki mu paastuaja-tegu. Istugu ma igal hommikul vagalt selle harjutuse juurde, kuni Suure Pühapäevani, kõikide pühapäevade pühapäevani, maailmaotsani välja. Pangu ma nad kõik kirja. Oma valede kataloogi. Nagu kallid näod fotoalbumisse. (lk 9)
Vanad ajalehed on vanade valede kataloog. Selle kataloog, mida me uskusime. See "mida me uskusime" ütleb ise kõik. (lk 15)