Karl August Hermann (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.
Nüüd oleks veel sellest küsimusest kõneleda, kas Eesti rahvas küps on seda raamatut saama ja tahtma. Mõnelt poolt on üteldud, et Eesti rahvas seks küllalt küps ei olla. Mina ei ole ses arvamises. Ma arvan, et Eesti rahvas seks ammugi küps on. Kes veel oodata käseb, see takistab hariduse käiku. Kui nii kaua ootame, kuni muud rahvad kõik meist mööda on läinud, siis oleme igavesti maha jäänud ja võime udusse suikuda.
K. A. Hermann tundis erilist sümpaatiat "laululinnukeste", s. o. naisluuletajate vastu. Kui G. E. Luiga avaldas "Olevikus" luuletusi oma nime all, siis suhtus "Postimees" temasse tõrjuvalt. Äkki ilmus A. Haava ja E. Auni kõrvale "Olevikus" uus luuletaja Miina Luha. К. A. Hermann kiitis teda vaimustusega ja avas talle oma lehe veerud, kuni pettus varsti selgus. (lk 153)
August Palm, "Pseudonüüm meil ja mujal", Keel ja Kirjandus 3/1959, lk 147-156
Heaks näiteks on siin ajakiri Rahva Lõbu-leht, mis aastatel 1898-1899 ilmus selle asutaja Karl August Hermanni (l851-1909) väljaandmisel ja toimetamisel. Hermanni juhtkiri "Nüüdse aja vaimust" (1989) väitis pretensioonikalt, et eesti rahvas on haritud rahvaste sekka astunud, ainult teaduse ja kunstiga ning nende õppimisega on lood veel kehvad. Selle puudujäägi korvamiseks lubas Hermann ajakirja abil tööd teha, et teadust ja võidust (=kunsti) õpetades rahvast elutõele lähemale tuua. Tegelikult piirdus Hermann ajakirjas maailma kirjandus- ja muusikauudiste vahendamise ning muusikute ja kirjanike elulugude tutvustamisega. (lk 150)
Krista Aru, "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158