Holotseen

Proosa

• Kõigil neil, kes sündinud enne aastat 1950, on olnud õnn elada kahes geoloogilises ajastikus. Need on holotseen ehk jääajajärgne aeg, ja antropotseen, milles elame praegu.
  • Tiiu Koff, "Õnnitleme, te elate täiesti uues ajastikus!", Maaleht, 5. jaanuar 2017, artikkel käsitleb antropotseeni alguse määratlust

Luule

i) Õis - see ilus osa, mida me tahame - on
ii) sageli viis, kuidas ohus taim appi karjub.
iii) Kärbsepüüniseid saab uimastada.
iv) Järelikult võivad nad ka ärgata ja neid saab rahustada.
v) Täid kooruvad näljastena vere järele ja küünistavad
vi) mööda linoleumi, üks jalg minutis.
vii) Vägevad päevalilled, külvatud
viii) eelmistel haigetel hooaegadel, laulavad
ix) sama haigust veel palju põlvkondi.
x) Liivaherilased tassivad tarantleid üles
xi) mööda mäekülgi, et vastsetel oleks
xii) sooja toitu. Kujutlege lapsi,
xiii) kes lohistavad mehi mööda kiirteid,
xiv) et neid elusalt süüa, reis reie haaval.

• Lisa Fay Coutley, "Holotseenisonett" ("Holocene Sonnet"), poets.org, 2023  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}