Haid (Selachomorpha) on kõhrkalade klassi varilõpuseste alamklassi kuuluv ülemselts, kuhu kuulub 20 perekonda, umbes 250 liiki röövkalu. Eriti tugevasti meelitab haisid ligi värske veri, isegi kui vees on seda tühisel hulgal.
[Laevakokk Villatort peab haidele jutlust:] "Te olete muidugi haid, see on selge, aga kui te haisid endas taltsutate, siis olete päris inglid, sest inglid pole midagi muud kui hästi taltsutatud haid. Kuulge mind, vennad, katsuge vaala süües ükskord ka viisakad olla. Ärge rasvasemaid tükke üksteise suust ära kiskuge. Ega ühelgi teist pole sellele vaalale rohkem õigust kui teisel. /---/ Ma tean, et mõnel teist on väga suur suu, suurem kui teistel, aga mõnel suure suu omanikul on väike kõht, nii et suur suu pole selleks, et suuri lihatükke kõhtu toppida, vaid selleks, et väiksemaid vendi aidata, sest neil on raske midagi kätte saada." (lk 329)
Nad ei ahminud ainult üksteise väljatulnud sisikondi, vaid, painduva vibuna looka tõmbudes, ka omaenda soolikaid, kuni need mitu ringi tegid - kõhu haigutavast haavast välja ja suust jälle sisse. (lk 336)
Adam York naeratas ja laskis valgetel hammastel särada. Joannale meenus Väitsa-Mackie laul "Kolmekrossiooperist": "Ning haikala, sel on hambad, ning need on näos näha tal..."
Adam York oli kahtlemata hai.
J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994, lk 98
Hai ujus mööda. Kui keegi oleks julgenud kõrva talle vastu külge suruda, siis oleks ta kuulnud: "Bingli-bingli-biip! Viisteist null-null... söö, tunne nälga, uju. Tänased ülesanded: ujumine, nälg, söömine. Viisteist null-viis: õgimishoog..."
See polnud küll kõige huvitavam päevakava, kuid seda oli väga lihtne korraldada.
Terry Pratchett, "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 1997, lk 351
Kui te kukute merre, kus on palju haisid, ärge unustage mobiili välja lülitada.
Aleksei Turovski Tartu Ülikoolis zoosemiootika loengut pidades. Haid orienteeruvad elektromagnetväljas. "Summa hvolkloristika, ehk, Tagasihoidlikke tähelepanekuid Tartu Ülikoolist (2002-2005)". Koostanud Tiit Kuuskmäe. Tartu, Mahetrükk, 2005
Kui lõukoer peab möirates mägedel jahti,
siis merel peab haikala ägedalt jahti.
Neil kered nii kõvad — justkui graniidist.
Nende hambad on raudsed ja hing pole siidist.
Kerel teravad ogad on mõlemas ääres.
Tollest, keda nad torkavad, elu teeb sääred.
Pistodademets nende turja peal tantsib,
on terasest sakid sel surmakantsil.
Merelainetus meenutas hõbejat turvist.
Hoidsid kalasuud pinnal helkvõbejat turvist.
Silm mürakat haid väikseks pidama harjus,
kui silmati haikalu vaalade varjus.
Tibatilluna hai vaala sõiduvees lipendas,
just nõnda kui lohemao saba peal sipelgas.
Ališer Navoii, "Farhad ja Širin", tlk Andres Ehin ja Ly Seppel, rmt: "Farhad ja Širin. Iskandri sein", 1977, lk 67