"*Harakkuljus õitseb kui roosatav vaip...", lk 7-11 Mäe pääl oli vanasti väike hall hütt, selle aknal aina Manta nägu valvamas möödaminejaid. Ei ole sääl enam elanikke
korraks nagu natuke läbipaistvamaks. Ja läbikostvamaks. Maailm! See vana Hütt, mille seinad lasevad läbi nii tuult kui ka linnulaulu. (lk 102) Talvel on
lainetav voog, tuuline kõrgendik, metsane org, väärikas häärber ja lagunev hütt, kõiki neid peidab suur maisimüür. Kõik laia maailma väikeseks teeb pruun
silmamuondus", rmt: "Mälestus on metsast rohelisem". Huma, 2000, lk 41 Tema Hütt asus tõepoolest Saare keskel metsa sees ja Hüti õue ja põllu taga kasvas
Stridsberg, "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017, lk 16 Tema Hütt asus tõepoolest Saare keskel metsa sees ja Hüti õue ja põllu taga kasvas