kelle juurde sattusin oma kõige hullemal buliimia-ajal, ütles, et oleks pidanud rääkima. See oli minu buliimia, mitte ema oma. Anoreksia oleks olnud odavam
viimased paar minutit ja ma unustan pidevalt oma mõtted ära. (lk 188-189) Buliimia on kulukas, kui sul on peen maitse. (lk 218) Ühel pärastlõunal septembri