Bruno Saul (8. jaanuar 1932 Narva – 3. märts 2022) oli endine Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ja Eesti ettevõtja. Ta oli 1984–1988 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
- Lähtudes enda dogmaatilistest lähenemistest, esines veel [1989.] aasta alguses [Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei ehk võimupartei juht] Erich Honecker, et 50 aastat on meil garanteeritud ja mingeid muudatusi ei toimu.
- [Lääne-Saksa kantsler] Helmut Kohl avaldas enda seisukoha Saksamaa ühendamisest 1989, et see ei saa toimuma enne 50 aastat ja kõigi eelduste kohaselt tuleb sellega tegeleda meie järeltulevatel põlvedel.
- [---] ma ei näinud [Mihhail Gorbatšovis] ausat poliitikut ega ausat inimest, kes oleks olnud suuteline läbi viima ausat poliitikat. [---] Ta oli teoreetiliselt ette valmistamata ja kompamise järgi püüdis juurutada perestroikat, kusjuures ta ise tunnistas [1986] Vladivostokis, et meil ei ole mingit programmi ega nägemust, kuidas me perestroika läbi viime, et kõik toimub nagu... käigu pealt.
- NSV Liit oli muidugi mäda, selles on teil jumala õigus. Kahjuks Gorbatšovi töö tulemusena see mädasus kogu aeg süvenes. Selle asemel, et leida väljapääs, olgu see [majandusteadlase] Grigori Javlinski "500 päeva programm", ta nendest kinni ei võtnud ja sellega praktiliselt mitte midagi ära ei teinud. Olukorra parandamise viis läbi siiski [Venemaa president] Boriss Jeltsin.
- Luuramisega tegelesid kaks minu asetäitjat, õigemini nad kasutasid asetäitja staatust ja diplomaatilist puutumatust oma tegevuse varjamiseks.
- Endises, nõukogude nomenklatuuris oli palju andekaid inimesi ja nende ärakasutamine esialgu majanduslikuks, kultuuriliseks, poliitiliseks arenguks võinuks olla palju efektiivsem, kui seda tehti [Eestis 1991. aastal].
- 20 aastat õpetasin Euroülikoolis, seal valiti mind professoriks, pärast isegi emeriidiks. See pakkus mulle tõesti palju suuremat huvi, kui poliitiline tegevus.
- Tulin [Berliinist] tagasi sellise arvestusega, et jätkan poliitikat, poliitilist tegevust. Aga olukord, mis kujunes 1992. aastaks, näitas, et sellise seltskonnaga nagu see nn metsik kapitalism, minu iseloom kokku ei klapi. Sellepärast võtsin vastu ettepaneku ja läksin pedagoogilisele tööle, töötasin kolmes ülikoolis.
- Segane aeg ei tohi ajusid segamini ajada.
- Võõrtöölisi ei olnud kunagi niimoodi ette nähtud nagu [tollane ETV ajakirjanik] Juhan Aare neid ette nägi. Sest kinni läksid Maardu, Kiviõli [kaevandused] – omad inimesed olid kõik olemas, nii palju, kui neid Rakverre [kaevandusse] vaja olnuks, hakanuks me seal fosforiiti tootma. Tingimus oli – kui õnnestub tõestada, et see on vastuvõetav tehniliselt, tehnoloogiliselt ja ka sotsiaalselt. Kuid see jäi tõestamata ja ei saanudki mingit asja olla.
- Aga mis puudutab fosforiiti, siis mina pean vajalikuks uurimistöid ilmtingimata teha. Fosforiti peab uurima, aga uurima selleks, et langetada õigeid otsuseid, mitte [pidada] lolle vaidlusi, mis olid siis omased.
- Kui Bruno Saul maha võetakse, siis tuleb leida tema andele mingi teine rakendus. Olen vaadanud teda lingvisti pilguga: ta on täiesti fantastiline! Ilmne süntaktiline geenius! Kuidas ta sukeldub kõrvallausetesse — esimese, teise, kolmanda astme kõrvallause; kaob juba silmist; mõtled — nüüd ta upub. Aga ei! Täiesti ootamatust kohast, sinu selja tagant, kerkib ta vupsti! jälle pinnale, veab kogu perioodi välja. Ja milline miimika ja milline naeratus! Teist niisugust artisti ei ole.