From Wikipedia, the free encyclopedia
Zemplíni mäestik (slovaki Zemplínske vrchy) on mäestik Slovakkia idaosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on ka osa Põhja-Ungari keskmäestikust. Selle regiooni kõrgeim tipp on Rozhľadňa (469 m). Pindalaga 101 km² on see üks Slovakkia väiksemaid mäestikke.
Mäestikku läbib Roňava jõgi; kohta, kus ta läbi kõrgustiku voolab, kutsutakse Roňava väravaks. Mäestik on sisuliselt Ungaris asuva Zempléni mäestiku jätkuks Slovakkia aladel, kuigi nende geoloogiline struktuur erineb.[1] Kõrgemaid osi katab lehtmets, madalamad osad on kasutusel põllumajanduspiirkonnana. Mäestiku edelaosas kasvatatakse viinamarju, see on sisuliselt Zemplíni piirkonda ulatuv Ungari Tokaji viinamarjakasvatuspiirkonna jätk.
Zemplíni mäestik piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:
Mäestik moodustas kunagi saare. Selle alumise osa moodustavad Permis ja Karbonis moodustunud maismaasetted, sellel lasuvad Triiases tekkinud lubjakivi, dolomiidi ja kvartsiidi kihid.[3] Mäestik ise on vulkaanilise tekkega. Valdav osa sealsetest kivimitest on miotseeni lõpust pärinevad vulkaanilised kivimid, põhiliselt basalt, rüodatsiit ja andesiit, on ka datsiit. Mäestiku ümbruses lasuvad neogeenis tekkinud setted.[4] Byšta küla juures on mäekristallide leiukoht.[5] Vulkanismi esines seal Permis, Karbonis, Triiases ja Tertsiaaris,[6] vanemate vulkaaniliste kivimite vahel esineb ka vanemaid kontinentaalse päritoluga setteid, sealhulgas pruunsütt.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
