Zasulauks

Zasulauks on asum Lätis, Riia linna Kurzeme rajooni osa pindalaga 1,190 km². Asub Dzirciemsist lõunas, Imantast idas, Āgenskalnsist läänes ja Šampēterisest lõunas. 9139 elanikku (2010).

Zasulauksi asendikaart

Zasulauksi depoo

Zasulauksi asumi hoonestus on väga ebaühtlane. Asumis on kunagistele rannaluidetele püstitatud tööstushooned läbisegi 19. sajandil ehitatud puumajade ja 20. sajandil püstitatud paneelidest korterelamutega.

Asumi maad liideti suuremalt jaolt Riiaga aastal 1828, kuigi väiksem osa liideti linnaga alles aastal 1919. Esimeseks ettevõtteks oli ilmselt osalt Dzirciemsi asumis asunud Jānis Šteinhauersi (saksapäraselt Johann Steinhaueri Zasa mõis ja paberivabrik. Šteinhauersi poeg müüs aga vabriku maha. Aastal 1806 kolis paberitootmine Ulbrokasse ümber, aga aastal 1810 oli Zasulauksi aladel olnud hoonetel uus omanik. Vabrikus töötasid lätlased ja tehase juurde kerkisid tööliselamud. 19. sajandil asutati vabriku juurde kool. Aastal 1856 ostis vabrikuomanik piirkonnas 100 krundi jagu maad ja jagas need töölistele.

Aastal 1873 sai Zasulauks raudteeühenduse ülejäänud Riiaga, kui Bolderājasse viivale raudteele rajati Zasulauksi jaam (saksa keeles Sassenhof). Praegune jaamahoone pärineb küll veidi hilisemast ajast, olles püstitatud aastal 1912. 1876 sai Zasulauksist raudteesõlm, kui rajati Tukumsi linna viiv raudtee.

Sajandi teisel poolel hakkasid piirkonda kerkima teisedki tööstusettevõtted. Nende seas oli masinaehitustehas Motor (1896), keemiatehas (1897), värvitehas (1898). Aastal 1950 rajati asumisse elektrirongide depoo, selle juures on aastast 1960 Zasulauka Depo nimeline rongipeatus (vanasti lihtsalt Depo).

Zasulauksis asub ka Läti Ülikooli botaanikaaed, mis rajati endise Wolfschmidti mõisa hoonetekompleksi juurde. Lisaks Wolfschmidti mõisale asus Zasulauksi aladel veel Pīlādžbirzsi mõis. Wolfschmidti mõis kandis kunagi nime Zasa mõis, sellest tuleb ka asumi nimi. Lisaks mõisatele on arhitektuuriliselt tähelepanuväärne veel Riia 34. Keskkooli aastal 1934 püstitatud funktsionalistlik hoone ja 19. sajandil püstitatud juugendstiilis puitmajad.

1970. ja 1980. aastatel püstitati asumisse hulgaliselt paneelelamuid.

• 
  Zardu iela
• 
  Dreiliņu iela
• 
  Dzirciema iela

Välislingid

• Zasulauksi koduleht (läti keeles)