Zaļenieki mõis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Zaļenieki mõis (läti keeles Zaļenieku muiža või Zaļā muiža, saksa keeles Grünhof) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Zaļenieki vallas Zaļeniekis.
.jpg)
Zaļenieki oli üks varasemaid ordu mõisasid selles piirkonnas. Mõisa mainitakse esimest korda 1541. aastal, mil mõis anti Hermann Heikingile. Varasemate omanike seas oli ka Gotthard Kettler ja Evald von Kleist. Aastal 1689 mainitakse mõisa kui Kuramaa hertsogi jahilossi. Mõisa peahoone on üks varasemaid klassitsistlikus stiilis hooneid piirkonnas. Ernst Johann von Biron tellis 1766. aastal arhitekt Bartolomeo Rastrellilt mõisale projekti, aga arhitekti surma tõttu jäi see tal lõpetamata. 1768. aastal alanud ehitustööd lõppesid 1775. aastal, tööde lõpetamist juhatas Rastrelli assistent, taanlasest arhitekt Severin Jensen. Rastrelli mõjul on mõisa juures siiski märgata veel paljusid barokseid elemente.
Mõis vahetas korduvalt omanikke. See on kuulunud Alexander von Württembergile, Alexis von Schepingile, Alexandra Lievenile, Karl Theodor von Medemile. Aastast 1920 tegutseb mõisa peahoones kool.
Kolmekümnest kõrvalhoonest on paljud tänapäevani säilinud. Alles on tallid, moonakate ja teenijate majad, pruulikoda. Mõisa juures on 27,7 ha suurune vabakujundusega park, mis sai alguse 17. sajandil rajatud puuviljaaiast. Pargis kasvavad vahtrad, viirpuud, pajud, võõrliikidest hall pappel, alpi seedermänd, Euroopa nulg.
Zaļenieki
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Zaļenieki mõis |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
