Volmari mõis

Volmari mõis ehk Valmiermuiža mõis, ka Valmiera mõis (saksa keeles Wolmarshof, läti keeles Valmiermuiža ehk Valmieras muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Valmiera piirkonnas Valmiera vallas Valmiermuižas.

See artikkel on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Volmari ordulinnus.

---

Torn Valmiera mõisas

Volmari mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 106

Volmari mõisa valdused Trikāta kihelkonnas 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 106

Ajalugu

Mõis oli varasemal ajal Volmari lossiala osa, seejärel XVIII sajandi keskpaigani riigimõis. Aastast 1762 kuulus see Schleswig-Holstein-Sonderburg-Becki hertsogile Peter August Friedrichile. Järgmised omanikud olid aastast 1771 Wachtmeisterid ja 1773. aastast Löwensternid.^[1] Aastast 1778 kujunes Volmari majoraatmõisaks.^[2]

Mõisaansambel

Nüüdseks hävinud hilisbarokse häärberi rajas 1765. aastal hertsog Peter August Friedrich, kes ehitas selle jahilossiks ja suvemajaks. Tänapäeval on sellest alles vaid torn. Löwensternid rajasid suurema osa kõrvalhoonetest; paljud neist on säilinud tänapäevani. Mõisakompleksi juurde kuulub nelja hektari suurune park. See on müüriga ümbritsetud ja selle territooriumile on rajatud õlletehas.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 41 ja 3/8 adramaad, sellele allus 1060 mees- ja 1220 naishinge.^[3] Aastal 1641 oli Volmari, Mūri, Kokmuiža ja Kauguri mõisade suurus 103 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 37 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 37, aastal 1757 aga 41 ja 3/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 37 ja 1/20 adramaad.^[1] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 37 ja 11/20, aastal 1881 kuulus mõisale aga 12 ja 46/80 adramaad, lisaks 37 ja 3/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.^[2]

Karjamõisad

Mõisale kuulus aastal 1816 neli karjamõisa: Diedrichshof, Ahsche, Bukke ja Waggul.

Vaata ka

• Fideikomiss

Viited

1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 120
2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 232.
3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 239.

Välislingid

• Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles)