Viki (havai sõnast wiki 'kiire') on veebisait, mis võimaldab selle külastajatel sisu lisada, kustutada ja muuta. Tihti ei ole nõutav eelnev kasutajaks registreerimine. Sõna "viki" võib tähistada ka vikisaidi loomiseks kasutatavat viki tarkvara ehk vikimootorit.
 |
See artikkel räägib veebisaidi tüübist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Viki (täpsustus). |
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (September 2020) |
Esimese viki tarkvara WikiWikiWebi loomist alustas Ward Cunningham 1994. aastal ning esimese vikisaidi avas ta 25. märtsil 1995.
Vikipeedia on viki, mille sisu on entsüklopeedilist laadi.
Osa vikide muutmiseks on vajalik kasutajaks registreerimine, kuid paljude jaoks mitte. Sageli luuakse vikisid spetsiaalse riistvara abil. Nii sünnibki internetikeskne võrgustik personaalseks kasutamiseks või üldisena süsteemseks teadmiste haldamiseks. Vikide kasutamise süsteem on lihtne: selle haldamiseks ei pea tundma HTML-i või FTP-d, mida tavaliselt ühe veebilehe käigushoidmiseks ja muutmiseks kasutatakse. Piisab vaid üldiste mõistete (viide, veebiaadress) tundmisest.
Vikisid kasutatakse personaalsete andmete haldamiseks (http://hstickwiki.sourceforge.net), kommuuni sisuhaldamise toetamiseks (http://recipes.wikia.com) või üldtarbimiseks laiale piiritlemata sihtrühmale. WikiMatrix (http://www.wikimatrix.org) annab võrdluseks valida 140 vikitarkvara vahel, millel on igal ühel omad eripärasused ja reeglid. Samuti on olemas hulk kogukonnapõhiseid vikisid, mis koondavad ühiste huvidega ja põhimõtetega grupid (http://www.wikia.com).
Vikid on lihtsad, mugavad ja kasutajasõbralikud. Neid on lihtne kasutada tänu paindlikele muutmis- ja taastamisvõimalustele. Kõik inimesed saavad lehel asuvat teksti toimetada. Lugemiseks ja toimetamiseks ei pea enamasti kasutajaks registreerima, külastaja võib jääda anonüümseks. Vikidesse kirjutamine ei eelda üldjuhul kuigi põhjalikke IT-teadmisi. Vikide kasutamiseks ei ole vaja midagi eraldi alla laadida või installeerida. Laiemahaardelistest vikidest on võimalik leida palju erinevat infot ühest kohast. Võrreldes traditsioonilise suhtekorraldusega võimaldab vikide kasutamine pikemaajalise mõjuga eesmärkide soodustamist. Võimalik on tagasiside väga paljudelt oma eriala professionaalidelt.
Kuna vikisid saavad toimetada peaaegu kõik soovijad, võib kahelda sealse info usaldusväärsuses. Nendes ei pruugi alati olla vajalikku teavet või pole informatsioon täielik. Vikidesse saab üles laadida infot ka inimeste ja ettevõtete kohta, seega on oht, et võidakse avaldada tõele mitte vastavat või liiga isiklikku informatsiooni. Kõik negatiivsed sündmused ja kriisiolukorrad on vikides looduna püsivad ja võivad mõjutada inimeste arvamust. Failide redigeerimise puhul jääb alati võimalus, et teatud eesmärkidel loodud artikkel ei jää oma algsele kujule, millest lähtuvalt võib muutuda ka artikli eesmärk, suunitlus ja vajalikkus. Halvimal juhul võib artiklist saada negatiivne või pahatahtlikult koostatud materjal. Kasutades vikisid teaduslikel ühisloomise eesmärkidel, jääb tihtipeale arusaamatuks kirjutajate panuse suurus ning originaaltekstide olemasolek lõpp-protsessis. Vikisse informatsiooni lisanud inimese kohta ei jää harilikult maha mingit märget peale IP-aadressi või e-posti, selle abil aga ei pruugi autorit vajaduse korral tuvastada.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
