Višnuism (ka vaišnavism) on suurima järgijate arvuga hinduismi haru. See on üks hinduismi neljast peamisest suunast šivaismi, šaktismi ja smartismi kõrval. Umbes 78% ehk 580 miljonit hinduisti on višnuistid.
Višnuism on monoteistlik: Višnu ehk Nārāyaṇa on ainujumal, kes on kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega ning igavesti eksisteeriv maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja. Kuivõrd Višnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis, siis on višnuismi peetud ka panenteistlikuks kultuseks.
Višnuismi järgi on jumal avataarana maa peal olnud üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Rama, Krišna ja Buddha. Kümnes ja viimane kehastus (Kalki) saabub uskumuste kohaselt Kali Yuga ajastu lõpul.
Višnuismi teoloogia sisaldab hinduismi olulisemaid uskumusi, nagu reinkarnatsioon, sansaara, karma ning mitmesugused joogasüsteemid, millest rohkem tähelepanu saab pühendumuslik praktika ehk bhakti-jooga. Višnuismi praktika eesmärk on igavese elu ja õndsuse (ananda) saavutamine, pühendudes Višnule või mõnele tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool füüsilise maailma illusoorsust (maya).
Višnuismis on viis traditsioonilist koolkonda: Madhva višnuism, Šri višnuism, Rudra višnuism, Nimbarka višnuism ja Gaudiya višnuism (ehk Hare Krišna). Erinevused on peamiselt hinge ja jumala vahekorra käsitluses. Gaudiya višnuismi järgi ei lähtu Krišna Višnust, vaid vastupidi.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
