Valgejõe on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
| Valgejõe | |
|---|---|
Pindala: 20,6 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 31 (31.12.2021)[2]
| |
|
EHAK-i kood: 8919[3] | |
| Koordinaadid: 59° 28′ N, 25° 47′ E | |
  | |
 |
Esmamainimine
1290. aasta 20. septembril laiendas Taani kuningas Erik Menved [4]Ojamaa Roma kloostri tsistertslastele Kolga abikloostri ümbruses kuulunud valdusi, nimetades teiste seas ka Witena ehk Valgejõe küla.
Valgejõe küla asus algul seal, kus tänapäeval on Vanaküla. Ilmselt 17. sajandi hakul nihkus küla kese mõne kilomeetri jagu lõuna poole Tallinna–Narva tee koolmekoha ja kõrtsi ümbrusse. Vanaküla põhjaosast eraldusid aga Parksi ja Nõmmeveski. Asudes Harju ja Virumaa maakondade ajaloolisel rajal on sealsed kihelkondade, mõisate ja kohalike valitsuste piirid pidevalt muutunud. Alates 1939. aasta vallareformist, mil maakonna piir nihutati mõne kilomeetri jagu itta, on aga Valgejõe, Vanaküla ja Parksi ala liikunud eri haldusüksuste vahel alati üheskoos. See on loonud aluse ajaloolise Valgejõe-Vanaküla-Parksi kolmküla kujunemiseks. Kolme küla esmamainimist tähistav kivi pandi Valgejõe külla 1992. aastal. Kirjad raius kivisse Andres Allmägi Parksist.
Kõrts ja metskond
Kohe pärast Kolga mõisa omaniku Pontus De la Gardie surma korraldas tema sugulane kapten Johan de la Blanque[5] mõisa revisjoni, kus on 1585. aasta 9. detsembri kuupäevaga Witenå kõrtsi rendilepingu ärakiri. Viimane kõrtsmik Jaaska Viikmann sulges joogiäri 19. sajandi lõpul. 20. sajandi algul hoidsid sama kohta Kolga majoraatmõisa metsaülemad, hiljem Valgejõe metskond. Alates 2014. aastast tegutseb sel kohal Valgejõe Veinivilla.
Läsna-Valgejõe lahing Põhjasõjas
1704. aasta 16. juunil lõid Põhjasõja Läsna-Valgejõe lahingus 5000 Vene ratsa- ja 1000 jalaväelast polkovnik Karl Evald von Rönne juhtimisel Valgejõe (Wittenah) kindlustatud positsioonilt põgenema 1400 Rootsi ratsaväelast, keda juhtis kindralmajor Anton von Schlippenbach. Vene poolel hukkus 100, Rootsil 60 meest. Vene vangi langes u 50 Rootsi ratsaväelast, sh Eestimaa aadlilipkonna ülem ooberst Fritz Wachtmeister (pildil). Vene langenud on maetud rahvapärimuse järgi vanast sillast paarsada meetrit Tallinna pool asuvale Venemäele.
Valgejõe lahing Vabadussõjas
1918. aasta 22.–24. detsembril toimus Eesti Vabadussõjas Valgejõe lahing. Taganesid Eesti rahvaväe 4. ja 5. polgu üksused ning peale tungisid enamjaolt eestlastest ja soomlastest koosnenud Tallinna (Reveli) kommunistliku kütipolgu võitlejad ja madrusesalk. Rahvaväes osales 234 meest, 2 langes. Punastel sai üks mees haavata. Lahingut meenutav mälestuskivi (autor Andres Allmägi) paigaldati sinna lahingu 100. aastapäeval.
Sild ja piir
Tee Tallinnast Narva käis Valgejõe küla kaudu vähemalt 17. sajandi lõpust. Kuigi rahvapärimuse järgi oli viie võlviga sild seal juba Rootsi ajast, märgiti maakondade ja mõisate piiriks olnud sild paberile esimest korda siiski 1784. aasta Revali (Tallinna) ja Wesenbergi (Rakvere) kreiside piirikaardil[6]. Võlvidega silla kõrvale 1914. aastal ehitatud silla õhkisid taganevad sakslased 1944. aasta septembris. Mitme ajutise lahenduse järel taastati betoonsild 1957. aastal. Tallinna olümpiaregatiks rajatud uus teelõik suunas 1981. aastast suurema liikluse külakeskmest lõuna pool asuvale trassile.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
