Vale aednikutüdruk

"Vale aednikutüdruk" (originaalis La finta giardiniera. K 196) on Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper (opera buffa) kolmes vaatuses arvatavalt Marco Coltellini või Giuseppe Petrosellini libretole Ranieri de Calzabigi libreto järgi Pasquale Anfossi samanimelisele ooperile. Libreto originaalvariant on kadunud.

Esmaettekanne toimus 13. jaanuaril 1775 Müncheni Salvatortheateris. Rollide esmaesitajad olid Rosa Manservisi (Violante/Sandrina), kastraat Tommaso Consoli (Ramiro), Teresa Manservisi (Serpetta), Johann Welleshauser (Belfiore), Augustin Sutor (don Anchise), Arminda (sinjoora Sutor), Giovanni Rossi (Roberto/Nando). Dirigeeris Johann Nepomuk Cröner.

Saamislugu

Ooperi tellis 19-aastaselt Mozartilt Baieri kuurvürst Maximilian III. Mozart ei olnud talle antud libretost erilises vaimustuses, aga võttis selle vastu ilma erilisi muudatusi tegemata. Ooper on komponeeritud ajavahemikus september 1774 kuni jaanuar 1775. Teost esitati Münchenis 1775. aasta karnevalihooajal suure menuga. Ernst Legali ja Hans Henny Jahnni ümbertöötatud saksakeelne Singspiel-versioon "Die Gärtnerin aus Liebe" (ka Die verstellte Gärtnerin) oli Johann Böhmi trupi poolt esiettekandel 1. mail 1780 Augsburgis.

Ooper oli ettekandmisel Maini-äärses Frankfurdis (1782), Mainzis (1789), Prahas (1796) ja Oleśnicas (1797). Seejärel vajus unustusse ning esitati taas Viinis (1891), New Yorgis (1927), Londonis (1930), Versailles's (1964), Strasbourgis (1965), Pariisis (1965), Salzburgis (1965), Milanos (1970, 2018), Glasgow's (1996) ja Centos (2001).

Tartu Vanemuises esitati ooper 1970. aastal pealkirjaga „Armastuse aed”.

Helisalvestised on aastatest 1972, 1980, 1991, 2012 ja 2022.

Tegelased

• Ramiro (sopran, kastraat) – rüütel, Arminda hüljatud kosilane
• don Anchise (tenor) – Lagonero linnapea, armunud Sandrinasse
• Violante/Sandrina (sopran) – krahvinna, esineb vale aednikutüdrukuna
• Serpetta (sopran) – linnapea kammerneitsi, armunud don Anchisesse
• Roberto Violante/Nardo (bariton) – krahvinna Violante teener, esineb aednikuna
• Arminda (sopran) – Milano aadlinaine, linnapea õetütar, kihlatud Belfiorega
• Belfiore (tenor) – krahv, Violante esimene väljavalitu, kihlatud Armindaga

Süžee

Tegevus toimub 18. sajandil Lagoneros Milano lähedal sealse linnapea (podestà) don Anchise mõisas. Seal tehakse ettevalmistusi tema vennatütre Arminda ja krahv Belfiore pulmadeks. Krahv oli varem kihlatud markiis Violante Onestiga, kuid armukadedushoos haavas teda ja nüüd arvab, et neiu on surnud. Violante armastab Belfioret endiselt ja on talle solvangu andeks andnud. Teada saades, et Belfiore asub elama linnapea mõisa, on Violante ka ise asunud sinna tööle aednikutüdrukuna ning kannab nüüd varjunime Sandrina. Belfiore on huvitatud Arminda varandusest. Neiulgi pole midagi krahvi vastu. Don Anchise aga on kõrvuni armunud Sandrinasse ja põlgab ära oma kammerneitsi Serpetta. Temast on omakorda huvitatud markiis Violante teener Roberto, kes mõisas esineb aednikupoiss Nardo nime all. Serpetta tõrjub Roberto/Nardo armuavaldused tagasi. Võlutud Belfiorest, on Arminda hüljanud oma senise kihlatu, don Anchise naabri rüütel Ramiro. Sandrina langeb aga minestusse, kui saab Armindalt teada tema soovist abielluda Belfiorega. Belfiore ja Violante kohtuvad ning vana arm lööb taas lõkkele. Algavad mitmed intriigid ja kavandatakse vastastikku kättemakse. Arminda ei suuda taluda, et Belfiore on hakanud huvi ilmutama aednikutüdruku vastu. Serpetta hakkab tasapisi Roberto vastu huvi tundma. Sandrina selgitab don Anchisele oma tegeliku päritolu. Sellega päästab ta Belfiore, keda politseinuhid kahtlustavad Violante tapmises ja tahavad teda vahi alla võtta. Pärast värvikaid armuseiklusi, intriige ja segadusi kõik laheneb. Don Anchise peab jääma vanapoisiks. Belfiore abiellub Violantega, Arminda Ramiroga ja Serpetta Robertoga.

Muusikanumbrid

• don Anchise aariad "Dentro il mio petto io sento", "Dentro il mio petto", "Una damina, una nipote" ja "Mio padrone, io dir volevo"
• Belfiore aariad "Che beltà, che leggiadria", "Sirocco a tramontana", "Care pupille" ja "Ah non partir"
• Ramiro aariad "Se l'augellin sen fugge, Dolce d'amor compagna" ja "Va pure ad altri in braccio"
• Sandrina/Violante aariad "Una voce sento al core", "Crudeli fermate" ja kavatiinid "Geme la tortorella", "Ah dal pianto"
• Serpetta kavatiin "Un marito, oh Dio, vorrei" ning aariad "Chi vuol godere il mondo" ja "Appena mi vedon"
• Arminda aaria "Vorrei punirti indegno"
• Nardo/Roberto kavatiin "Un marito, oh Dio, vorresti" ja "Con un vezzo all'italiana" ning aaria "Mirate che contrasto"
• Sandrino ja Belfiore duetid "Da bravi seguitate" ja "Tu mi lasci?"
• Ansamblid "Numi! che incanto è questo" ja "Fra quest'ombre, o questo scuro"
• Ansambel kooriga "Viva pur la giardiniera"

Allikad

• Teldec. La finta giardiniera CD, Hamburg, 1991
• Volkmar Braunbehrens. Mozart in Vienna, Oxford, 1991
• Daniel Heartz. Mozart’s Operas, Los Angeles, 1990
• Tiit Made. Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012