Vaida Põhikool on põhikool Harju maakonnas Rae vallas Vaida asulas. Koolis õpivad Vaida aleviku ja ümberkaudsete külade lapsed.[1]
| Vaida Põhikool | |
|---|---|
 Vaida Põhikooli hoone | |
| Asutatud | 1863 |
| Kooli tüüp | põhikool |
| Direktor | Piret Hallik |
| Õpilasi | 143 (2019/2020) |
| Klassikomplekte | 14 |
| Õpetajaid | 21 (2019/2020) |
| Asukoht | Vaida, Harju maakond |
| Aadress | Vana-Vaida tee 15 |
| Kooli ajaleht | Vaida Põhikooli koolileht |
| Deviis | "Vaim virgeks, keha terveks" |
| Koduleht | https://www.vaidakool.ee/ |
Ajalugu
1863–1901
Vaida kooli ajalugu sai alguse 1863. aastal, kui 15. jaanuaril kogunesid 5 poissi ja 8 tüdrukut Kolga talus, et alustada õppetööd. Kolm esimest koolimaja põlesid viie aasta jooksul maha. Seetõttu on Harjumaa arhiivis asutamisaastaks märgitud 1868. Sel aastal sai kool oma esimese maja, mis oli esialgselt ehitatud haagikohtu hooneks.[2] Sama aasta 31. oktoobril avati koolis 1. klass. Kaks aastat hiljem oli kool juba kolmeklassiline. Kõik klassid töötasid ühes ruumis, kus pinkideks olid pikad lauad, põrand oli kaetud paeplaatidega. Koolis õpiti emakeelt, arvutamist, piiblilugusid, katekismust ja 1876. aastast ka vene keelt.[3]1881. aastaks oli õpilaste arv koolis kasvanud juba 90-ni. Andekamatele õpilastele oli olemas spetsiaalne "vahekool", kus käidi laupäeviti.
Lapsed saadeti kooli 10-aastaselt. Enne seda pidid nad kodus selgeks õppima lugemise, numbrid ja pähe õppima viis katekismuse peatükki. Koduõppe kvaliteeti kontrollis Jüri kirikuõpetaja. Kool algas oktoobri keskel ja kestis aprilli keskpaigani. [2]
1901–1940
Õpilased pidid 9-aastaselt kooli minnes oskama veerida ja suutma materjali ise omandada, sest õppeainet õpetaja enam ei seletanud. [3]
1913 remonditi vana koolihoone. Kool sai uue katuse ja voodri ning 1. klassi aknad värviti valgeks, et lapsed maanteele vaadata ei saaks. 1925 kolis kool renoveeritud Aruvalla mõisa peahoonesse. Vana koolihoonet hakkas kasutama Vaida noorteühing. Seal korraldati peoõhtuid, vaidlusõhtuid ja kursuseid.
Kuni 1930. aastani töötas kool kolmekomplektilisena ja kuueklassilisena. Koolis oli olemas ka internaat, kuid seda ei kasutanud keegi.
Haridusministeerium seadis 1938/39. õppeaastast koolides sisse palvuse, mida peeti esmaspäeviti ja laupäeviti 5 minutit enne tundide algust.[2]
1940–1972
21. juunil 1940 muutus riigikord. Iga nädal tuli korraldada 10–15-minutiline koosolek poliitilistel teemadel. Õppekavasse toodi taas sisse usuõpetus ning maateaduse ja ajaloo õpetamise sisu muudeti.
Algkooliks loeti esimesed neli klassi, lõpetanud said lõputunnistuse. 6. klassi lõpetanud said tavalise klassitunnistuse.
1946 põles Aruvalla mõisahoone maha, kooli vara suudeti päästa. Kool kolis vanasse majja tagasi. Kool sai nimeks Vaida 6-klassiline kool, 1955 muudeti see Vaida 7-klassiliseks kooliks, 1963 Vaida 8-klassiliseks kooliks.
Suurt rõhku pandi sõjalis-patriootilisele kasvatusele.
1965. aastal sai kool juurdeehitise, millega lisandus 6 uut klassiruumi. Samal aastal lõpetas kooli esimene venekeelne 8. klass.
Kool tegi tihedat koostööd Vaida sovhoosiga, kelle abil remonditi ka tormist rikutud koolimaja. Kuna maja oli jäänud kitsaks, hakkas 4. klass koolis käima õhtuses vahetuses.[2]
1972–1990
Esimene koolipäev toimus 1972. aastal Patika Kultuurimajas. Kuna suvel kasutas koolimaja õpilasmalev, siis jäädi kooli remonditöödega hiljaks ning värv ei jõudnud ära kuivada.
1974. aastast andis Vaida sovhoos õpilastele tasuta koolilõunad. Koolis õppis sel hetkel 159 õpilast, kes moodustasid 14 klassikomplekti. Klassi- ja kooliväliste ürituste arv oli õppeaastas üle saja. Neist tähtsaimad olid nääripidu, 23. veebruaril Nõukogude armee aastapäeval peetud meestepäev, kohtumised sõjaveteranide ja teiste kuulsate inimestega, naistepäeva tähistamine, kooli kevadpidu ja lõpupidu.
Õpetaja õpetas koostöös kohaliku velskriga õpilasi andma esmaabi ja omandati teoreetilisi teadmisi meditsiinist. Oskusi näidati rajooni ja vabariiklikel Punase Risti võistlustel. Osaleti ka mitmetel orienteerumispäevakutel ja -võistlustel. Sel alal saadi mitmeid meistritiitleid. Samuti esindati Eestit üleliidulistel võistlustel.
Heade tulemuste eest töölaagris ja esinemiste eest kokkutulekutel premeeriti Harju rajooni õpilasi mitmel korral reisiga Tartust Pihkvasse. 5 Vaida õpetajat-laagrikasvatajat premeeriti turismireisidega Gagrasse, Karjalasse, Aşgabati, Chișinăusse ja Baikali äärde.
Kevaditi osalesid õpilased metsaistutamistel ja käisid sovhoosi aiandis abitöödel, sügiseti koristati köögivilja. Kampaania korras koguti ravimtaimi ja vanapaberit. Suviti töötasid lapsed töö- ja puhkelaagrites, samuti kooliaias.
Edukas oli kooli Noorte Liiklusinpektorite (NLI) töö. Tegeleti võistlusaladega, näiteks jalgrattaralli, vigursõidu ja aeglussõiduga. Osaleti vabariiklikel võistlustel Rapla rajoonis. Samal ajal huvitus osa poisse kardisõidust, sellel alal jõuti üleliidulistele võistlustele.
1888 sai kool nimeks Vaida Põhikool.[2]
1990–2002
1990 sai koolis alguse näitering. 1991 kõlas proovis kellegi suust: ,,No on ikka kilplased," sealt sai näitering nime Kilplased. Näitlemisega on õpilased läbi aastate ka tunnustust kogunud. Umbes sama aja paiku sündis ka tantsuring Lola.
1993. aastal tähistas kool 125. sünnipäeva Patikal.
Aeg tõi kaasa täiendõppekursuseid ja erilise tähelepanu ohutusnõuete täitmise osas. Õpetajad läbisid arvutiõppe kursuseid.
Väga oluline on olnud õpilaste kaasamine ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Populaarseks osutus kooli kevadpiiga valimine. 1997. aastal hakati valima Vaida Kooli minimissi. Samuti on siiani õpilaste seas väga oodatud Playbox. Meeleolukateks on kujunenud sügis-, jõulu- ja kevadkontserdid.
1998. aastal alustas tööd Rae Huvialakool. Edukalt on esinetud mitmetel kooliüritustel. Kooli söökla renoveeriti ja lauad kaeti uue nõudekomplektiga.
Hoogustus kooli hoolekogu töö. Lapsevanemate ja õpetajate eestvedamisel tegeleti Vaida rahvale meelelahutuse korraldamisega.
Koolis oli vilgas muusika- ja kunstitegevus. Koorilaul viidi kõrgele tasemele ning käidi mitmel laulupeol ja kontsertreisidel. 1998 sai kunstiklass kasutusloa, enne seda peeti kunstitunde eri klassides ja söökla ühes otsas. Koolil on kujunenud traditsiooniks ülekooliliste joonistusvõistluste korraldamine, kunstinäitused, kunstiprojektid.[2]
2002–2013
2002. aasta sügisel lõpetati kooli täielik renoveerimine, õppetöö algas uutes klassiruumides. Kooli võimla avati 2003. aasta veebruaris. 2003/04. õppeaastal alustati kooliümbruse korrastamist hekkide hooldamisega. Kooli ette valmis parkimisplats. 2005. aasta suvel avati kooli juures rula- ja rulluisupark (skatepark).
Uuendusena hakati korraldama iganädalasi infovahetunde direktsiooni ja õpetajate vahel. Iga õpetaja sai endale klassi arvuti ning 2007. aastal mindi üle eKooli kasutamisele.
Direktori eestvedamisel said traditsiooniks spordilaagrid sügiseti Vinnis, suviti Tõrvas, talviti suusapäevad Otepääl. Populaarseks kujunesid ka ülekoolilised uisupäevad. 2007. aasta talvel rajati ka kooli taha uisuväljak. Samal aastal rajati kooli kaasaaegsed kattega jooksurajad, kaugushüppekast, kuulitõukering, kettaheitesektor jne. Samuti sai staadion hea valgustuse.[2]
2008 toimus Vaida kooli vilistlaste kokkutulek, millega tähistati kooli 145. aastapäeva. Selle puhul anti välja raamat "145 aastat Vaida kooli 1863–2008".
Koolis hakati korraldama ainepäevi või -nädalaid.
Õpilased on mitmeid kordi edukalt kooli esindanud Rae valla koolidevahelisel moeetendusel, Miksikese pranglimisvõistlusel, Harjumaa Koidulauliku konkursil, spordivõistlustel ja veel paljudel teistel üritustel, konkurssidel, võistlustel, olümpiaadidel.
2013. aastal sai Vaida Kool 150-aastaseks. Selle puhul anti välja raamat "Vaida Kool 150 aastat".[4]
Kooli nimi
Koolil on olnud tegutsemisaja jooksul vähemalt 10 nime. Iga nimi sisaldab aga kohanime Vaida.[2]
- 1863–1869 Vaida-Aruvalla Kool
- 1869–1918 Vaida-Aruvalla 3-klassiline Külakool
- 1918–1924 Vaida-Aruvalla Algkool
- 1924–1943 Vaida Algkool
- 1943–1946 Vaida 6-klassiline Kool
- 1946–1955 Vaida Mittetäielik Keskkool
- 1955–1962 Vaida 7-klassiline Kool
- 1962–1985 Vaida 8-klassiline Kool
- 1985–1988 Vaida 9-klassiline Kool
- 1988 Vaida Põhikool [4]
Kahe õppekeelega kool
Vaida kool oli 1946–2003 kahe õppekeelega. Koolis tegutsesid eesti- ja venekeelsed klassid. Erirahvuselisel õpilaskonnal oli nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Õpilaste tihe omavaheline suhtlus kahes keeles kergendas keeleõpet. Keeleoskuste vastastikusel täiendamisel oskasid paljud kooli lõpetajad suhtlustasandil nii eesti kui ka vene keelt. Korraldati ühiseid õpilasüritusi, mille käigus õpiti vastastikku lugu pidama oma rahva kommetest ja traditsioonidest, märkama erinevusi temperamendis. [2]
Kool tänapäeval
Vaida Põhikool kirjeldab end kodulehel kui lapsesõbralik, teotahteline, meeldiva töökeskkonna ja mikrokliimaga tänapäevane põhikool. Kooli põhiväärtuseks on õpilase areng.
Tunnid algavad kell 8.15. Õppetöö toimub 14 klassiruumis. Koolis töötab ka pikapäevarühm.
Kaugemate külade (Suursoo, Urvaste, Salu, Suuresta, Vaidasoo, Aruvalla, Veskitaguse) õpilasi teenindavad koolibussi õpilasliinid R5 ja R3.
Kool on liitunud VeniVidiVici Õpilasvahetusprogrammiga.[1]
Huvitegevus
Vaida Põhikoolis toimub tihe huvitegevus. Seda eelkõige tänu heale koostööle huvijuhi, õpilaste ja õpetajate vahel.[4]
Koolis tegutseb palju huviringe. Tänu õpilaste aktiivsusele tulevad nad tihti võistlustelt, konkurssidelt või olümpiaadidelt tagasi auhindadega.[2] 2019/2020. õppeaastal töötavad koolis huviring Raamatusõber, ansambel, estraadiring (solistid, koolibänd), kunsti- ja keraamikaring, näitering, zumbaring, tantsuring Lola ja Hoop-Side, ajaloo huviring, robootikaring, puutöö/tehnikaring, teadusring Taibu, pallikool ning toimuvad judo-, korvpalli- ja jalgpallitreeningud.[5]
Paljud õpilased õpivad ka Rae Huvialakoolis klaveri- või flöödimängu.[2]
Koolis ilmub alates 2014. aastast ka kooli ajaleht.[6]
Juurdeehitus- ja rekonstrueerimistööd
2015. aasta sügisel hakati Rae vallavalitsuses arutama Vaida Põhikooli juurdeehituse planeerimist. Juurdeehituse projekteeris OÜ RTG Projektbüroo. Projekt hõlmas koolimaja juurdeehitist ning ka vana majaosa rekonstrueerimist. Ehitustöid tehti mitmes etapis. I etapi tulemusena valmis 2016. aasta augustis uus majaosa.
2017. aasta sügisel sai valmis II etapp. Kool sai juurde kaheksa klassiruumi, garderoobi, lavaga puhkesaali ja lugemissaali. Ehitati valmis ka kogukonnale mõeldud jõusaal, mille sisustas Rae Spordikeskus.[7]
III etapina sai koolimaja võimla uue fassaadi ja soojustuse, korda tehti katus, vahetati ventilatsiooniseadmed ja -torustik ning kuni aluskihini renoveeriti põrand. Koolimaja sai valmis.
Ehitustööde esimese kahe etapi maksumus oli ümmarguselt 2,5 miljonit eurot, millele lisandus kolmandas etapis rohkem kui 450 tuhande eurone investeering. Vaida Kooli uuenduskuuri rahastus on täies ulatuses tulnud valla eelarvest. [8]
Sümboolika ja traditsioonid
Kooli logol on kujundanud kunstiõpetuse õpetaja Eve Lumi. Logo sümboliseerib loodussõbralikku, külalislahket, traditsioone hoidvat kooli, mille seinte vahel antakse tugev alus haridusele.
2013. aastal võeti kasutusele ka kooli lipp. Lipu taustavärv kollane sümboliseerib rõõmsat meelt ja avatust.
Vaida kooli laul on loodud Peeter Böckleri sõnadele ja muusikaõpetaja Argo Niinemetsa viisile 2008. aastal.[10]
Igal aastal toimub palju nii traditsioonilisi kui ka uusi üritusi: õpetajate päev, jõulupidu, kooli uisupäev, Playbox, kooli sünnipäev, lõpukell, kooliaasta lõpupiknik. Lisaks neile peetakse stiilipäevi ja muidki tähtpäevi. [4]
Vaida Põhikooli 145., 150. ja 155. aastapäeva eel on kooli ajaloost välja antud raamatud. Kooli aastapäeva tähistatakse igal aastal jaanuaris, üle viie aasta oktoobris korraldatakse vilistlaste kokkutulek.[10]
Tunnustus
- 2017 – Turvaline kool Harjumaal
- 2019 – Kaunis Eesti kodu[1]
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
