Võimalik maailm

Filosoofias ja loogikas kasutatakse mõistet võimalik maailm selleks, et selgitada modaalsete väidete tähendust, st väiteid, mille sisu kvalifitseeritakse modaalsete mõistetega, nagu "võimalik" ja "paratamatu" (vt modaalne loogika).

Selleks, et hinnata modaalse propositsiooni tõesust, ei piisa selle teadmisest, kas väljendatud asjaoluga on tegelikkuses tegemist või mitte:

1. "On võimalik, et maa on kettakujuline."
2. "On paratamatu, et maa on kerakujuline."

Teadmine, et maa on kerakujuline, ei anna veel selgust selles suhtes, kas (1) oleks võimalik, et maal oleks teistsugune vorm; või kas (2) on paratamatu, et maal on kera kuju, st kas ta saaks üleüldse teistsugune olla.

"Võimalikuks maailmaks" nimetatakse loogikat järgivat ettekujutust sellest, milline tegelikkus võiks olla - s.t võimalike asjaolude ettekujutuste loogiliselt järjekindel tervik.

Tõesed on sellised propositsioonid, mis on tegelikus maailmas tõesed (nt "Gerhard Schröder sai 1998. aastal Saksamaa liidukantsleriks").
Väärad on sellised propositsioonid, mis on väärad tegelikus maailmas (nt "Angela Merkel sai 1998. aastal Saksamaa liidukantsleriks").
Võimalikud on sellised propositsioonid, mis on tõesed vähemalt ühes võimalikus maailmas (nt "Esther Schweins sai 1998. aastal Saksamaa liidukantsleriks").
Kontingentsed on sellised propositsioonid, mis on vähemalt ühes võimalikus maailmas tõesed ja vähemalt ühes võimalikus maailmas väärad (nt "Gerhard Schröder sai 1998. aastal Saksamaa liidukantsleriks").
Paratamatud on sellised propositsioonid, mis on tõesed kõigis võimalikes maailmades (nt "Kõik ringid on ümmargused").
Võimatud on sellised propositsioonid, mis on väärad kõigis võimalikes maailmades (nt "Mõni ring on täisnurkne").

Vaata ka

• Tühi võimalik maailm

Välislingid

• Menzel, Christopher. Possible Worlds - The Stanford Encyclopedia of Philosophy. The Metaphysics Research Lab. Stanford University.