Tuhat ja üks ööd

"Tuhat ja üks ööd" (araabia keeles كتاب ألف ليلة وليلة‎ Kitāb alf laylah wa-laylah) on Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia muinasjuttude kogumik, mis koostati araabia keeles islami kuldajastul. Raamjutustuses räägib jutuvestja Šeherezade naistes pettunud valitsejale igal ööl ühe loo, et too jutukuulamise põnevusest lükkaks edasi oma otsuse Šeherezade tappa.

See artikkel on kirjandusteosest; telesarjast vaata artiklit Tuhat ja üks ööd (telesari); Shanoni albumi kohta vaata artiklit Tuhat ja üks ööd (Shanon)

---

Muinasjutukogu kujunes sajandite vältel paljude kirjameeste, tõlkijate ning õpetlaste kogumistöö viljana Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Aasias ning Põhja-Aafrikas. Lood ise pärinevad muinas- ja keskaegsest Araabia, Pärsia, India, Türgi, Egiptuse ja Mesopotaamia rahvaluulest ning kirjandusest. Suur osa neist olid algselt Kalifaadi-aegsed rahvajutud; teised, sealhulgas raamjutustus, pärinevad tõenäoliselt pärsiakeelsest teosest "Hazār Afsān" (هزار افسان, 'tuhat juttu'), mis omakorda toetus osalt India elementidele.

Kõigile "Tuhande ja ühe öö" väljaannetele on ühine algne raamjutustus valitsejast Šahryārist (pärsia keeles شهريار, 'kuningas' või 'valitseja') ning tema naisest Šeherezadest (pärsia شهرزاد, võib tähendada 'õilsat päritolu') ning selle põimumine lugudesse endisse. Lood saavad alguse põhijutustusest. Mõned neist on eraldiseisva alguse ja lõpuga, teised aga on paigutatud kolmandate sisse. Mõnes väljaandes on vaid mõnesaja öö lood, samas kui teistes on öid 1001 või isegi rohkem.

Mõned "Tuhande ja ühe öö" lood, eriti "Aladdini imelamp", "Ali-Baba ja nelikümmend röövlit" ning "Sinbad Meresõitja seitse retke" on küll tõenäoliselt algupäralt Lähis-Ida muinaslood, kuid ei pärine kogumiku araabiakeelseist versioonidest, vaid Antoine Gallandilt ja teistelt Euroopa tõlkijatelt.

"Tuhat ja üks ööd" on tähelepanuväärne ka araabia versioonile ainuomase leidliku ja rikkaliku luule poolest, mida kõnede, laulude, itkude, hümnide, ülistuste, palvete, mõistatuste jms vormis esitavad Šeherezade ja tema tegelased. Mõni seesugune poeetiline element on vaid reapikkune, samas kui teised sisaldavad kümneid ridu.

Lugude sagedased tegelased on kaliif Hārūn ar-Rashīd ning tema saatja, õukonnapoeet Abū Nuwās.

Kogumiku muinasjuttudel on olnud laialdane mõju nii maailma kirjandusele kui ka kujutavale ja filmikunstile. Üks varasemaid "Tuhandest ja ühe ööst" mõjutatud teoseid Euroopas on Giovanni Boccaccio "Dekameron". Mitmed muinaslood on tehtud multifilmiks Disney filmistuudios.

Punase mere äärses Egiptuse kuurordis Al-Ghardaqah's on idamaise Disneylandi vaimus ehitatud "Tuhande ja ühe öö" loss.