The Velvet Underground

The Velvet Underground (lühendatult The Velvets või V.U.) oli 1965. aastal Ameerika Ühendriikides New Yorgis asutatud eksperimentaalrokiansambel, mida peetakse üheks punk rock'i eelkäijaks ja post-punk'i mõjutajaks.

The Velvet Underground koos Yule'iga (1968): Lou Reed, Moe Tucker, Doug Yule ja Sterling Morrison

Andy Warholi "Exploding Plastic Inevitable" koos Nicoga (1966/1967).

Ansambli asutasid Lou Reed (kitarr, laul), John Cale (basskitarr, vioola, klahvpillid ja laul), Angus MacLise (löökpillid; tema asemele tuli veel samal aastal Moe Tucker) ja Sterling Morrison (kitarr).

Ansambli mänedžeriks hakkas 1965. aastal Andy Warhol, kes bändi meelehärmiks kutsus laulma saksa päritolu modelli ja näitleja Nico (kodanikunimega Christa Päffgen), oli debüütalbumi "The Velvet Underground & Nico" produtsent ning kujundas ka selle kaanepildi. Kui Angus MacLise'i asemele asus androgüünne trummar Maureen Tucker, sai neist nime "Exploding Plastic Inevitable" all tuntud Warholi multimeedia-performance'i alaline saatebänd. Side Warholi ja Nicoga kestis vaid ühe albumi, kuid see plaat muutis kogu roki arengut. Ansambli sünge muusikaline helikeel erines märgatavalt tolle aja hipimuusikast. Peamiselt Lou Reedi kirjutatud lugude teemadeks olid näiteks sadomasohhism ja narkootikumid.

1968. aastal asendas Cale'i Doug Yule. Ansambel läks laiali 1970. aastal, kuid tuli lühikeseks ajaks kokku 1990, 1992–1994 ja viimati 1996. aastal.

Brian Enolt pärineb kuulus tähelepanek, et The Velvet Undergroundi esimest albumit ei ostnud peaaegu keegi, kuid need, kes ostsid, asutasid kohe oma bändi. Legendaarse LP laeks oli edetabeli 171. koht.

Velveti karjääri algusaegade võlu teiste artistide jaoks seisneb paljuski nende näiliselt kergesti mängitavas helipildis. Nende lood olid lihtsad ja samas auahned nagu suurushullustuses vaevleval garaažibändil – mida nad tegelikult endast kujutasidki.

Aastal 2017 pälvis ansambel Grammy elutööauhinna.

Albumid

• "Velvet Underground and Nico" (salvestatud 1966, ilmunud 1967; "Deluxe" 2CD edition 2002)
• "White Light/White Heat" (salvestatud 1967, ilmunud 1968)
• "The Velvet Underground" (salvestatud 1968, ilmunud 1969)
• "Loaded" (salvestatud ja ilmunud 1970; "Fully Loaded" 2CD edition 1997)
• "Live at Max's Kansas City" (salvestatud 1970, ilmunud 1972; "Deluxe" 2CD edition 2004)
• "Squeeze" (salvestatud 1972, ilmunud 1973, jäetakse sageli ära diskograafiatest, sest Lou Reed ei osale)
• "Live MCMXCIII" (salvestatud ja ilmunud 1993)