The Secret Diaries of Hitler's Doctor

"The Secret Diaries of Hitler's Doctor" ('Hitleri ihuarsti salajane päevik', ka 'dr Morelli kalendermärkmik') on David Irvingi 1. juunil 1983 kirjastuse Scribner väljaandel ilmunud raamat.

"The Secret Diaries of Hitler's Doctor"
Autor	David Irving
Keel	inglise
Ilmumisaeg	1983

Raamatus on toodud ära mitme Kolmanda Riigi juhi ihuarsti Theodor Morelli žurnaali sissekanded. Dr. Morelli kalendermärkmik olevat kadunud 1945. aastal, kuid ilmunud 1981. aastal välja Ameerikas.^[1]

Pole teada, kas Hitler oli teadlik oma tervisega seotud andmete üleskirjutamisest. Allikate kohaselt keeldunud füürer Morelli palvest tema haiguslugu kirja panna, vastates: "Ma pole kunagi haige olnud. Kirja panna pole midagi." (Neumann ja Eberle, 15:2013).

Hans-Joachim Neumanni ja Henrik Eberle raamatu "Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos" ("War Hitler krank? Ein abschließender Befund") kohaselt tegi Adolf Hitleri ihuarst oma "patsiendi A" tervise kohta põhjalikke märkmeid juhuks, kui Hitleriga peaks midagi juhtuma. Uurijate arvates johtus see hirmust Riigi Julgeoleku Peaameti 6. osakonna, välisluurega tegelenud SD (Sicherheitsdienst) ja Gestapo ees (Neumann ja Eberle, 15:2013).

Päeviku sissekanded lõpevad 21. aprillil 1945, mil Morell tegi oma kalendermärkmikku sissekande: "Töölt vabast.!" (Neumann ja Eberle, 62:2013).

Morelli žurnaali sissekanded

Morelli žurnaalis olid kliendid tähistatud koodnimedega; nii oli Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop "patsient X" ja Benito Mussolini "patsient D" (Ohler, 36:2017). Adolf Hitler oli "patsient A" ja Eva Braun "patsient B". "Patsient A" on täitnud pea kogu kartoteegi.

Morell hakkas Hitlerile ravimeid ja mitmesuguseid preparaate manustama 1936. aastal. Tema poolt välja töötatud nn baasravi koosnes 10- või 20-protsendise glükoosilahuse, Vitamultini ja ainevahetust soodustava Tonophosphani süstidest Neumann ja Eberle, 77:2013). Neumanni ja Eberle arvestuste järgi manustati Hitlerile süstide ja suu kaudu ühtekokku 82 ravimit ning joogiks soovitati talle Karlsbadi mineraalvett Mühlbrunnen. (Neumann ja Eberle, 77-78:2013)

Rahustid ja uinutid

 Pikemalt artiklis Rahustid

Morelli kalendermärkmiku igapäevastest kannetest paistab, et Hitler sai aastail 1941–1945 kuut nimetust uinuteid (Neumann ja Eberle, 86:2013). Hitlerile manustati Brom-Nervaciti, luminaletti, Phanodormi, Tempidormi, Profundoli ja Quadro-Noxi (Neumann ja Eberle, 83:2013). Lisaks olevat füürer tarvitanud uinuteid ka omal käel. Kuid märkmikukanded ei anna alust arvata, et Hitleril oleks esinenud barbituraadisõltuvust (Neumann ja Eberle, 86:2013).

Kuid Morelli märkmikukanded Hitleri uinutitarbimise kohta ei ole usaldatavad, kuna kaledermärkmikku on tehtud kanded "uinutit ei võetud", mis annab osadele uurijatele alust oletada, justkui oleks Hitler muidu seda pidevalt kasutanud; lisaks võttis ta seda ka Morelli teadmata (Neumann ja Eberle, 82:2013).

Morelli päevaraamat allikana

Hans-Joachim Neumann ja Henrik Eberle on oma raamatus "Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos" ("War Hitler krank? Ein abschließender Befund") Hitleri psühhopatoloogia osas pööranud erilist tähelepanu just Morelli kalendermärkmikule. Raamatus on Hitlerile manustatud ravimite loetelus 82 ravimpreparaati.

Vaata ka

• Hitleri arstide 1944. aasta konflikt