Tartu oli 1897. aastal[1] ehitatud Eesti merejõudude Peipsi Laevastiku Divisjoni suurtükipaat. On kandnud ka nimesid Jurjev, Graf Kirchbach, Narova ja Heimatland.
Ajalugu
Jurjev oli Venemaa teedeministeeriumi käsunduslaev Peipsi järvel. Mobiliseeriti 1915. aastal Vene Peipsi flotilli. Sai relvastuseks vaid kuulipildujad ja jäi flotilli staabilaevaks.
1918. aasta talvel langes Jurjev Pihkva lähedal Saksa vägede kätte, nimetati ümber Graf Kirchbachiks ja tegutses järgnevalt kapten Ferdinand Wichmanni juhatusel eestlastest meeskonnaga Saksa vägede käsunduslaevana. Sama aasta novembris Saksa okupatsiooni lõppemisel müüsid sakslased Graf Kirchbachi kaupmees Brockile.
Eesti valitsus ei tunnistanud laeva müüki ja 1. märtsil 1919 võeti see Peipsi Laevastiku Divisjoni. Laev sai nimeks Tartu ja relvastati ühe 47 mm Hotchkissi kahuriga ning ühe 40 mm õhutõrjekahuriga. See oli ilmselt ainuke õhutõrjekahur Peipsi laevastiku divisjonis Vabadussõja päevil. 1919. aasta oktoobris lisati Tartule ka üks 75 mm kahur. Tartu sõjaaegne meeskond oli 29 meest, sellest 3 ohvitseri. Vabadussõja aegseks komandöriks oli mitšman Jaan Usin. Pärast Vabadussõda jäi suurtükipaat Tartu Peipsi laevastiku divisjoni koosseisu. 1931. aastal tehti talle kapitaalremont.
Okupeeritud Eestis võeti Tartu 1940/1941. aasta talvel Leningradis asunud Dzeržinski-nimelise Kõrgema Mereväeinseneride Kooli õppelaevaks. 22. märtsil sai ta nimeks Narova. Saksa-Vene sõja alates relvastati ta kolme 45 mm kahuriga, võeti Peipsi Flotilli ja osales lühikest aega sõjategevuses Peipsil. 22. juulil sai Narova Mustvee reidil Saksa õhurünnakust raskelt vigastada ja uputati päev hiljem Omedu jõe suudmes, Mustveest 7 km lõuna pool, oma meeskonna poolt.
1941. aasta septembri lõpul tõsteti laev saksa pioneeride poolt üles ja pärast remonti võeti Heimatlandi nime all kasutusele. 1942. aastal anti laev üle Eesti Omavalitsusele ja sai jällegi Tartuks, aga mitte kauaks. Juba 1943. aasta septembris võeti ta sakslaste poolt tagasi, sai jälle nimeks Heimatland ja teda hakati kasutama 4. suurtükipraamide flotilli transpordilaeva ja ujuvkasarmuna. Kui Punaarmee 1944. aasta augustis Emajõeni jõudis, uputati Heimatland 25. kuupäeval oma meeskonna poolt jõkke; päev hiljem pommitati pooluppunud laeva veel omakorda Nõukogude lennuväe poolt.
Pärast sõda lammutati kunagise Eesti suurtükipaadi Tartu vrakk samanimelises linnas.
Laeva andmed
- Ehitaja: Riia Lange & Pojad tehas
- Veeväljasurve: 145 t
- Pikkus: 37 m
- Laius: 5,3 m
- Süvis: 1,3 m
- Relvastus: 1 x 75 mm kahur, 1 x 47 mm Hotchkissi kahur, 1 x 40 mm õhutõrjekahur
- Jõuallikas: aurumasin 120 hj
- Kiirus: 9 sõlme
- Meeskond: 29 meest, sellest 3 ohvitseri
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
