Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik on Tartus asuv kliinik. Naistekliiniku jaoks on tähtis ka teadustöö arendamine reproduktiivsuse ja fertiilsuse valdkonnas ning sünnitusabi ja günekoloogia arengu kindlustamine Eestis.^[1]

Osakonnad

Naistenõuandla ja perekeskus – Nõuandlas töötavad naistearstid ja ämmaemandad viivad läbi günekoloogiliste haigete ja rasedate uuringuid, ravi ja jälgimist.

Günekoloogia – uuritakse ja ravitakse erinevaid ööpäevaringset haiglaravi vajavaid naistehaigusi ja teostatakse mitmesuguseid günekoloogilisi operatsioone.

Sünnitusosakond

Ajalugu

1804 anti välja haridusministri korraldus iseseisva sünnitusabi kateedri loomiseks

1805 üüriti Soola tänava eramajast 4 tuba, asutus kandis nimetust „Sünnitus asutis“

1805 esimene patsient naistekliinikus

1806 esimene sünnitus naistekliinikus

1806 prof Deutsch alustab loengutega naiste- ja lastehaiguste alal

1808 valmis Kliinilise Instituudi hoone Toomemäel, Lossi 36

1811 õppetooli juurde avati ämmaemandate kool

1861 kliinik kannab nimetust Tartu Ülikooli Naistekliinik

1920 õppetooli asub juhtima esimene eesti soost professor – Jaan Miländer

Naistekliiniku juhatajad

• Christian Friedrich von Deutsch (1805–1834)
• Piers Uso Friedrich Walter (1834–1859)
• Johannes Holst (1859–1883)
• Max Heinrich Runge (1883–1888)
• Otto Ernst Küstner (1888–1893)
• Aleksander Gubarev (1893–1897)
• Aleksander Muratov (1898–1901)
• Aleksander Solovjov (1901–1902)
• Sergei Dimitrovits Mihnov (1903–1918)
• Jaan Miländer (1920–1937)
• Harald Perli (1938–1944)
• Rudolf Bernakoff (1944–1950)
• Irina Veermaa (1951–1958)
• Vladimir Fainberg (1955–1971)
• Vootele Meipalu (1971–1974)
• Kadri Gross (1974–1991)
• Helbe Sinimäe (1991–1995)
• Virve Kask (1995–1996)
• Kadri Matt (1996–1997)
• Andrei Sõritsa (1997)
• Helle Karro (alates 1998)

Viited

1. Naistekliinik https://kliinilinemeditsiin.ut.ee/et/naistekliinik

Kirjandus

• Velliste, A., Tael, K., Tartu Ülikooli Kliinikum 200 (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, 2004)