Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik on Tartus asuv kliinik, Ludvig Puusepa tänav 8, Tartu. Naistekliiniku jaoks on tähtis ka teadustöö arendamine reproduktiivsuse ja fertiilsuse valdkonnas ning sünnitusabi ja günekoloogia arengu kindlustamine Eestis^[1].

Osakonnad

• Naistenõuandla ja perekeskus – Nõuandlas töötavad naistearstid ja ämmaemandad viivad läbi günekoloogiliste haigete ja rasedate uuringuid, ravi ja jälgimist.
• Günekoloogia – uuritakse ja ravitakse erinevaid ööpäevaringset haiglaravi vajavaid naistehaigusi ja teostatakse mitmesuguseid günekoloogilisi operatsioone.
• Sünnitusosakond

Ajalugu

1804. aastal anti välja haridusministri korraldus iseseisva sünnitusabi kateedri loomiseks. 1805. aastal üüriti Soola tänava eramajast 4 tuba, asutus kandis nimetust „Sünnitus asutis“. 1805. aastal oli esimene patsient naistekliinikus. 1806. aastal esimene sünnitus naistekliinikus. 1806. aastal prof Deutsch alustas loengutega naiste- ja lastehaiguste alal. 1808. aastal valmis Kliinilise Instituudi hoone Toomemäel, Lossi tänav 36.

Hoone aadressil Lossi 36, Tartu

1811. aastal avati õppetooli juurde ämmaemandate kool. 1861. aastast kannab kliinik nimetust Tartu Ülikooli Naistekliinik.

Tartu Ülikooli Naistekliiniku hoone (1886)

1920. aastal asus õppetooli juhtima esimene eesti soost professor – Jaan Miländer.

Naistekliiniku juhatajad

• Christian Friedrich von Deutsch (1805–1834)
• Piers Uso Friedrich Walter (1834–1859)
• Johannes Holst (1859–1883)
• Max Heinrich Runge (1883–1888)
• Otto Ernst Küstner (1888–1893)
• Aleksander Gubarev (1893–1897)
• Aleksander Muratov (1898–1901)
• Aleksander Solovjov (1901–1902)
• Sergei Dimitrovits Mihnov (1903–1918)
• Jaan Miländer (1920–1937)
• Harald Perli (1938–1944)
• Rudolf Bernakoff (1944–1950)
• Irina Veermaa (1951–1958)
• Vladimir Fainberg (1955–1971)
• Vootele Meipalu (1971–1974)
• Kadri Gross (1974–1991)
• Helbe Sinimäe (1991–1995)
• Virve Kask (1995–1996)
• Kadri Matt (1996–1997)
• Andrei Sõritsa (1997)
• Helle Karro (alates 1998)