Tuva Rahvavabariik

Tuva Rahvavabariik (tuva keeles Тыва Арат Республик Tıwa Arat Respublik), aastatel 1921–1926 Tannu-Tuva Rahvavabariik,^[1] oli osaliselt tunnustatud sotsialistlik riik, mis eksisteeris aastatel 1921–1944.^[2]

Tuva Rahvavabariik 1921–1944
Lipp (1935–1939) Embleem (1935-1939)
Valitsusvorm	Marksistlik-leninistlik üheparteisüsteemiga sotsialistlik riik
TRP Keskkomitee Peasekretär	1921–1922: Mongush Nimachap (esimene) 1932–1944: Saltšak Toka (viimane)
Väike Huraali Presiidiumi esimehed	1921: Mongush Buyan-Badyrgy (esimene) 1940–1944: Hertek Antšimaa-Toka (viimane)
Pealinn	Kõzõl
Religioon	Tiibeti budism, šamanism, vanausk, õigeusk
Pindala	170 500 km² (1944)
Rahvaarv	82 200 (1931) 95 400 (1944)
Ajalugu ja sündmused Iseseisvus 14. august 1921 Inkorporeerimine NSVL-i 11. oktoober 1944
Peamised keeled	tõva, vene, mongoli
Rahaühik	Tuva akşa
Hümn	"Tooruktug Dolgay Tangdym"
Eelnev Järgnev Urjanhai krai Tuva autonoomne oblast

Riik paiknes endise Vene Keisririigi ja hiljem Venemaa Vabariigi protektoraadi Urjanhai krai territooriumil, piirnedes lõunas Mongooliaga.^[3] Alates 1759. aastast oli piirkond (tollal tuntud kui Tannu Urjanhai) kuulus Mongoolia alla, mis omakorda oli osa Qingi dünastia juhitavast Hiinast. 1911. aastal puhkenud Xinhai revolutsioon kukutas aga Hiinas võimult Qingi dünastia ning samal aastal puhkes revolutsioon ka Mongoolias, mis viis nii Tuva (ametlikult Tuva Urjanhai Vabariik) kui Mongoolia iseseisvumiseni. Uus vabariik oli aga poliitiliselt ebastabiilne ning 1914. aastal sai sellest Vene Keisririigi protektoraat. Tänapäeval asub samal territooriumil Venemaa koosseisus olev Tõva Vabariik.

Iseseisvus kuulutati välja 14. augustil 1921, samal päeval võeti vastu ka esimene põhiseadus.^[3][4] Riigiaparaadi, majanduse ja sisekorralduse ülesehitamisel lähtuti Nõukogude Venemaa eeskujust.^[1] Kuigi oldi formaalselt iseseisevad, hoidis riiki tegelikult oma kontrolli all Nõukogude Liit, kes oli koos Mongoolia Rahvavabariigiga ka ainus Tuva iseseisvuse tunnustaja.^[5] 1924. aastal võeti vastu uus põhiseadus, kaotades sellega muuhulgas sätte, mille järgi oli riik Nõukogude Liidu kaitse all. NSVL jätkas siiski sekkumist Tuva siseasjadesse.^[4] 1941. aastal võeti vastu kolmas põhiseadus, mis sidus riiki uuesti tugevamalt Nõukogude Liiduga, andes nõukogude kodanikele õiguse osaleda Tuvas toimuvatel valimistel.^[4]

Teise maailmasõja ajal saatis Tuva Nõukogude Liidule toitu ja muid kaupu ning mitmed tõvalased astusid vabatahtlikult Punaarmeesse. 1944. aasta augustis esitas täidesaatvat võimu teostav Väike Huraal Moskvale palve inkorporeerida Tuva Nõukogude Liitu. 14. oktoobril kiitis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium palve heaks ning rahvavabariik muudeti Tuva autonoomseks oblastiks.^[5] 10. oktoobril 1961 organiseeriti oblast ümber Tõva Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (Tuva ANSV).^[3]

Vaata ka

• Tõva riigipeade loend
• Mongoolia Rahvavabariik

Viited

1. Adle, Chahryar (toim.; 2005). History of Civilizations of Central Asia: Towards the contemporary period : from the mid-nineteenth to the end of the twentieth century. UNESCO. ISBN 9789231039850. lk 337.
2. Alatalu, Toomas (1992). "Tuva: a State Reawakens". Soviet Studies. 44 (5): 881–895. JSTOR 152275.
3. Sanders, Alan J.K. (2010). Historical Dictionary of Mongolia. Scarecrow Press. ISBN 9780810874527. lk 718.
4. Hoch, Tomáš; Kopeček, Vincenc (2019). De Facto States in Eurasia. Routledge. ISBN 9780429534256. lk 92.
5. Smeele, Jonathan D. (2015). Historical Dictionary of the Russian Civil Wars, 1916-1926. Rowman & Littlefield. ISBN 9781442252813. lk 1197.

Välislingid

•  Tuva Rahvavabariik – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis