Tallinna 21. Kool
kool Tallinnas From Wikipedia, the free encyclopedia
Tallinna 21. Kool on üldhariduskool Tallinnas. See alustas tööd 1903. aastal Tallinna II kroonualgkooli nime all.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
| Tallinna 21. Kool | |
|---|---|
 Tallinna 21. Kooli hoone | |
| Asutatud | 1903 |
| Kooli tüüp | põhikool, gümnaasium |
| Direktor | Meelis Kond |
| Õpilasi | 1380 (2022/2023) |
| Klassikomplekte | 45 (2022/2023) |
| Õpetajaid | 95 (2022/2023) |
| Asukoht | Tallinn, Harju maakond |
| Aadress | Raua tänav 6 |
| Kooli ajaleht | Lennuk |
| Koordinaadid | 59° 26′ 7″ N, 24° 45′ 58″ E |
1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6.
Tänapäeval on enam kui 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud Meelis Kond.
2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse.[viide?]
Tallinna 21. Koolis töötasid aastaid olulised eesti haridustegelased Enn Murdmaa ja Riho Päts. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuulub Eesti riigikogu ja varasemate valitsuste liikmeid, nende hulgas näiteks 2016. aasta valitsuse siseminister Andres Anvelt, Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand ning Eesti diplomaat ja julgeolekunõunik Eerik-Niiles Kross. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud tuntud Eesti lauljaid (Maarja-Liis Ilus, Uku Suviste, Karl-Erik Taukar) ja näitlejad (Ada Lundver, Katrin Karisma, Evelin Võigemast, Brigitte Susanne Hunt) ning ka filmi "Mandariinid" (2013) produtsent Ivo Felt.[viide?]
Kool kuulub G5 õpilasesinduste liitu, mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Kooli hümn on "Pesapuu",[1] mille sõnad on kirjutanud Ellen Niit ja muusika komponeerinud kooli vilistlane Veljo Tormis.[viide?]
1903–1923
16. oktoobril 1903 kirjutati Eesti Postimehes: "2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud." Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.[2]
1911. aastaks oli kool juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks.[2]
Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek "kõrgema algkoolimaja ehitamiseks". Arhitektiks määrati linnanõunik Artur Perna. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. Kõik aga ei läinud nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid 1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi "pragukool".[2]
1924–1940
1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli aastapäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest andis tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.[3]
Uueks direktoriks sai kool Ernst Martinsoni (aastast 1935 Enn Murdmaa), väga edumeelse ja aktiivse mehe. Kui uue maja katuse alla liideti kaks vana kooli: Tallinna Linna 21. ja 26. Algkool, siis tema oli see, kes moodustas neist kahest ühise kollektiivi. Kooli ammused vilistlased mäletavad üllatavalt hästi koolielu ja õpetajaid. Nagu ühest suust räägivad nad kooli heast korrast ja nõudlikkusest, samas aga ka väga heatahtlikust suhtumisest õpilastesse. Direktoril oli kombeks vembumehi enda juurde koju kutsuda, rääkida maast ja ilmast ning nagu muuseas halvast teost.[3]
21. Algkooli maine kerkis, kool sai oma näo ja oli tuntud üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja Riho Päts organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid, nagu "Sõnajalaõis", "Neetud talu" jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus, koostööd tehti ka mitme välisriigi punaristlastega.[3]
Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.[3]
1940–1946
1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede relvastatud vastuhakk Punaarmeele. Sidepataljon, mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister Tõnis Rotberg ja kuus Punaarmee soomusautot.[4]
Koolielus toimus täielik pööre. Kõik, mis kahe aastakümnega oli saavutatud, tunnistati kõlbmatuks. Juba esimesel õppenõukogu koosolekul edastas kooli direktor kõrgemalt tulnud korraldused: kiiresti muretseda koolile kommunistliku partei juhtide ja NSV Liidu riigitegelaste portreed, panna üles nõukogulikud loosungid, võtta tarvitusele sõna "seltsimees", seada sisse punanurgad, kõrvaldada raamatukogust "kõlbmatud raamatud" (10 000 köitest jäi järgi vaevalt 300), jälgida, et õpetajate ja õpilaste hulgas poleks kontrevolutsioonilist liikumist, alustada avaaktust "Internatsionaali" laulmisega jne.[4]
1941. aastal kooli algus hilines, koolipinki istuti alles oktoobris. Kommunismimeelsuses kahtlustatav Enn Murdmaa vallandati ja suleti 100 päevaks vanglasse.[4]
Kool elas sõjaaja rahutut ja rasket elu, puudust tunti peaaegu kõigest. Õpilasi keelitati säästma vihikuid (õpilase kohta oli ette nähtud ainult 10 vihikut), tinti, pliiatseid, koguma ajalehti, et neid rindele saata, vanarauda ja konte. Taastati kooli vanad tavad, kadus ühe nõukogude aastaga tekkinud võlts ja väline paraaditsemine.[4]
Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943/1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid.[4]
Esmaülesanne oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine, aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.[4]
1946–1965
1946. aastal muudeti kool keskkooliks, mille nimeks sai Tallinna 21. Keskkool. Esimene lend lõpetas 1950. aastal.[5]
Linda Amtus oli direktor novembrist 1949 kuni augustini 1952, Agu Tali septembrist 1952 kuni augustini 1954, Elmi Morgen oktoobrist 1954 kuni jaanuarini 1959.
1959. aasta mais sai kooli direktoriks Artur Tiki, kes jäi direktoriks 19 aastaks, kuni juulini 1978. Selle aja jooksul tegi ta koolis mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänini.[5]
1958. aastal avati esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimus esimene kevadkontsert, millest on saanud üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avati ka kunsti ja inglise keele eriklass.[5]
1965–1991
Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt Heli Härmsoni projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis 1970. aastatel.[6]
1987. aastal sai kool lipu ja aasta hiljem lõpusõrmuse. Toimus ka esimene kunstinädal direktor Arvo Tamsare algatusel.[6]
1989. aastal võttis Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Daltoni kooliga Ameerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis.[6]
1980. aastate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus tehakse teatrit ja kuulatakse tuntud muusikuid. Alguse said ka "Nunnunäitused" algklassidele.[6]
1991–2003
Kool hakkas aktiivsemalt tegutsema rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel püsivad siiani. Alustati ka koostööd Lahti kooliga Soomes.[7]
1992. aastal algas kolme kooli – Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli – vaheline humanitaarainete alane koostööprojekt KoKoKo, mis jätkub siiani.[7]
1990. aastate algusest hakkasid toimuma viimase lennu päevad, kus eelmisel aastal lõpetanud vilistlased tulevad jagama nõuandeid edasiste valikute kohta abiturientidele. 1990. aastate keskelt sai alguse traditsioon korraldada abiturientidele lõpuball.[7]
Loodi ametlikult õpilasomavalitsus ning aasta hiljem asutati Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli eestvedamisel G5, mis on viie kooli (Tallinna 21. Kooli, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi) vaheline koostöö liit.[7]
1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandanda võõrkeelena saksa keelt, paari aasta pärast lisati ka prantsuse ja hiljem hispaania keel.[7]
1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool ning hakkas ilmuma koolileht Lennuk.[7]
2003–2015
Koolimaja vana hoone renoveerimine ja uue juurdeehitise valmimine 2000. aastate algul venis peaaegu samamoodi nagu 1920. aastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Ehitustööde ajal toimus õppetöö Tondiraba ja Liivalaia koolis, kust koliti uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. aastapäeva, mille puhul anti välja kogumik "Sada aastat koolikella".[8]
Tugeva hoo said sisse kooli koduleht ja näitering ning ka muusikas saavutati aina paremaid tulemusi. Koos uue hoone ning paar aastat hiljem spordiväljaku valmimisega paranesid oluliselt ka võimalused huviringide tööks ja sporditreeninguteks.[8]
Viimastel aastatel on kool pälvinud mitmeid auhindu, nagu näiteks "Hea huvitegevusega kool", "Hea õpikeskkonnaga kool" või "Innovaatiline tegu". Väga heal tasemel on ka aina enam õpilasi kaasa haarav ja aktiivsemaks muutuv õpilasesindus, kes on algatanud heategevus- ja koostööprojekte, nagu näiteks "Tibud kampa" või erinevad G5 koolide üritused. Euroopa parlamendilt on kool kahel korral võitnud preemiareisi Strasbourgi.[8]
Tänapäeval on Tallinna 21. Kool üks Eesti suuremaid koole. Püsima on jäänud mitmed traditsioonid ning väärtustakse õppeedukust ja aktiivset koolielus osalemist. Häid tulemusi saavutatakse nii keele- kui ka majandusolümpiaadidel, muusikakonkurssidel ja spordivõistlustel.[8]
Töövarjupäevadest hakkas terve abituurium osa võtma alates 2006. aastast.[8]
2008. aastal hakati kooli juubeliaastapäevade puhul Lauluväljakul korraldama kooliperele ja vilistlastele kooli laulupidu.[8]
Liitumine "Koolid – tuleviku partnerid" – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitus üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhiväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.[8]
2015/2016. õppeaastal läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.[8]
Õppesuunad
Gümnaasiumi õppesuunad 2022/2023 seisuga[9]
Reaal-loodusainete õppesuund – A-klassid. Õppesuunaained:
- robootika
- praktiline füüsika;
- keemia praktikum;
- sissejuhatus veebiprogrammeerimisse;
- PHP rakendused;
- majandusmatemaatika;
- ettevõtlusõpe;
- majandusõpetus.
Inglise keele ja rahvusvaheliste suhete õppesuund – B-klassid. Õppesuunaained:
- IT ja digiõpe;
- Academic Writing;
- British Studies;
- giidiõpetus;
- inglise ärikeel;
- rahvusvahelised suhted;
- rahvusvaheline majandus.
Sotsiaal-humanitaarainete õppesuund – C-klassid. Õppesuunaained:
- tsivilisatsioonide arenguteooriad;
- kultuuriürituste korraldus;
- kunstikultuuri lugu;
- meedia/ristmeedia;
- politoloogia;
- kultuuridevahelised erisused ja suhted.
Põhikooli õppesuunad 2022/2023 seisuga[10]
Muusika ja digitehnoloogia õppesuund – A-klassid. Õppesuunaained:
- orkestriõpe;
- robootika;
- ettevõtlusõpe;
- elektroonilise muusika alused.
Inglise keele ja reaalainete õppesuund – B-klassid. Õppesuunaained:
- Digital English;
- Cooperation Teamwork;
- robootika;
- ettevõtlusõpe;
- British culture;
- Conversation.
Ettevõtlus-robootika õppesuund – C- ja D-klassid. Õppesuunaained:
- ettevõtlusõpe (programm “7 sammu”);
- robootika;
- ettevõtlusõpe (mini-mini õpilasfirmade programm);
- digitehnoloogia;
- ettevõtlusõpe (mini õpilasfirmade programm).
Õpilased
| Kooliaste | 2014/2015 | 2015/2016 | 2016/2017 | 2017/2018 | 2018/2019 | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Klassi- komplekte |
Õpilasi | Klassi- komplekte |
Õpilasi | Klassi- komplekte |
Õpilasi | Klassi- komplekte |
Õpilasi | Klassi- komplekte |
Õpilasi | |
| I kooliaste | 12 | 353 | 12 | 358 | 12 | 361 | 12 | 356 | 12 | 357 |
| II kooliaste | 10 | 299 | 11 | 334 | 12 | 360 | 12 | 364 | 12 | 364 |
| III kooliaste | 9 | 277 | 9 | 273 | 9 | 276 | 10 | 307 | 11 | 339 |
| Gümnaasium | 9 | 292 | 9 | 299 | 9 | 319 | 9 | 330 | 9 | 325 |
| Kokku | 40 | 1221 | 41 | 1264 | 42 | 1316 | 43 | 1357 | 44 | 1385 |
| Kooliaste | 2019/2020 | 2020/2021 | 2021/2022 | 2022/2023 | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Klassi- komplekte |
Õpilasi | Klassi- komplekte |
Õpilasi | Klassi- komplekte |
Õpilasi | Klassi- komplekte |
Õpilasi | |
| I kooliaste | 12 | 343 | 12 | 332 | 12 | 327 | 12 | 330 |
| II kooliaste | 12 | 363 | 12 | 361 | 12 | 359 | 12 | 352 |
| III kooliaste | 12 | 363 | 12 | 364 | 12 | 360 | 12 | 362 |
| Gümnaasium | 9 | 335 | 9 | 342 | 9 | 339 | 9 | 336 |
| Kokku | 45 | 1404 | 45 | 1399 | 45 | 1385 | 45 | 1380 |
Ajatelg
| 1903 | Tallinna II kroonualgkool alustas tööd Poska tänav 6A (endine Liiva tänav) |
|---|---|
| 1911 | Kool sai nimeks Tallinna II Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkool |
| 1917 | Kool nimetati ümber Tallinna Linna 21. Algkooliks |
| 1923/24 | Valmis uus koolimaja Raua tänav 6, arhitekt Artur Perna |
| 1940 | Juunipööre. 21. juunil osutasid koolimajas paiknevad Eesti kaitseväe sidepataljoni võitlejad Punaarmeele viimast vastupanu |
| 1945/1946 | Kool muudeti keskkooliks – Tallinna 21. Keskkool |
| 1950 | Esimene lend (14 õpilast) lõpetas kooli |
| 1952 | Kool nimetati ümber Nikolai Gogoli nimeliseks Tallinna 21. Keskkooliks |
| 1953 | Koolist sai Tallinna Õpetajate Instituudi baaskool |
| 1957 | Hakkas ilmuma kooli almanahh "Suleproovid" |
| 1958 | Koolis avati muusikaklass |
| 1961 | Toimus esimene kevadkontsert Estonia kontserdisaalis.
Avati kunsti ja inglise keele eriklassid, mõlemad lastevanemate kulul |
| 1965 | Valmis arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti alusel kooli juurdeehitis |
| 1966 | Esimesena Nõukogude Liidus mindi üle viiepäevasele õppenädalale |
| 1967 | Valmisid arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti järgi normaalmõõtmetes ujula ja võimla |
| 1987 | Kool sai oma lipu. Keskkoolilõpetajatele anti kooli mälestusmedal, teenekatele teenetemedal |
| 1988 | Kool sai lõpusõrmuse, autor Andres Ojari |
| 1989 | Kooli nimi muudeti Tallinna 21. Keskkooliks |
| 1993 | Kool kuulus rahvusvahelisse tervist edendavate koolide ketti |
| 1994 | Algas koostööprojekt Lahti kooliga Soomes |
| 1995 | Loodi ametlikult kooli õpilasomavalitsus (ÕOV) |
| 1996 | Tallinna 21. Keskkooli eesistumisel loodi Viie Kooli Koostöölepingu Liit (G5)
Algas rahvusvaheline tervist edendavate koolide "Läänemere projekt" |
| 1997 | Koolis avati arvutiklass.
Õpilaste soovil alustati riigikaitseõpetust |
| 1998 | Kool hakkas kandma Tallinna 21. Kooli nime.
Hoolekogu korraldas seoses nime muutusega kingitud koolilipu õnnistamine. Asutati koolileht Lennuk |
| 1999 | Kool sai vormimütsi, kavandi autor on 50. lennu vilistlane Jan Garšnek |
| 2000 | Kooli ÕOV algatas projekti "Noored ja Euroopa Liit". Eesti Euroopa Liikumine andis koolile aasta eurooplase nimetuse |
| 2001 | Algas kooli renoveerimine. Õppetöö toimus Tondiraba Keskkooli ja Liivalaia Gümnaasiumi ruumides ning huvitegevus Tallinna Toomklubis ja linna asutustes |
| 2002 | Algas kolme kooli (Hugo Treffneri Gümnaasiumi – Sütevaka Humanitaargümnaasiumi – Tallinna 21. Kooli) humanitaarprojekt.
Toimima hakkas 10.–12. klassidele mõeldud valikainete süsteem |
| 2003 | Lõppes kooli renoveerimine.
Kool tähistas 100. aastapäeva. Ilmus juubeliraamat "Sada aastat koolikella". Kool sai oma sümboolikaga päeviku ja märkmiku |
| 2004 | Kool sai oma sümboolikaga õpinguraamatu.
Ilmus infovoldik "Sulle, lapsevanem" |
| 2005 | Valmis spordiväljak.
Toimus 45. kevadkontsert Estonia kontserdisaalis. Kool sai kvaliteediauhinna "Hea huvitegevusega kool" |
| 2006 | Toimus 20. kunstinädal.
Toimus kooli terviklik üleminek e-Koolile |
| 2007 | Esietendus kooli 1. muusikal "Hans ja Grete" koostöös Saksamaa noortega |
| 2008 | Kool tähistas 105. juubelit, anti välja kooli CD ja almanahh |
| 2009 | Kool sai koolivesti |
| 2010 | Toimus 50. kevadkontsert |
| 2011 | Toimus 25. kunstinädal |
| 2012 | Kool sai Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna "Hea õpikeskkonnaga kool" |
| 2013 | Kool tähistas 110. juubelit.
Valmis kooli tutvustav ülevaatefilm |
| 2014 | Kool sai kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2014" |
| 2015 | Kool sai kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2015" |
| 2016 | Kool sai auhinna "Uuenev haridusasutus 2016. Me õpime kõikjal".
Kool sai auhinna "Parim koostööprojekt 2016" |
| 2017 | Kool sai Tallinna Kesklinna Valitsuse "Haridusasutuse aastaauhinna 2016"
Kool sai Haridus- ja Teadusministeeriumi auhinna "Digitaalselt aktiivne kool" Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse "Haridustegu" ja eriauhinna Lillefestivali "Ühevärviline aed" kujundamise eest Kool sai rahvusvahelise tunnustuse "Euroopa ettevõtlik kool 2017" |
| 2018 | Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse «Haridustegu veebruar 2018» EduInnoLab Innovatsioonistuudio avamise eest
Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse «Tegus kool 2018» Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia «Haridusuuendus 2018» Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia «Parim Koostööprojekt 2018» Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Haridusameti, Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Linnavolikogu tänukirjad kooli 115. aastapäeva puhul 2018 UNESCO ja Läänemere Projekti tunnustus keskkonnahoidliku mõtteviisi ja UNESCO põhiväärtuste kandmise ja leviku eest 2018 Cambridge Assessment English tunnistus Cambridge English Qualification 2018 HTM konkurss «Äritegu 2018» I koht õpilasfirma Best Ice Eesti Kvaliteediühingu konkursi «Kvaliteediinnovatsioon 2018» võitja Tallinna Haridusameti novembri 2018 haridustegu: HTM-i ettevõtlikkuskonkursil I koht äritegude kategoorias ja õpetajate tunnustused JA Eesti Kesk-Läänemere ühisõpilasfirmade projekti Kuldtoetaja tunnustus 2018 Kool sai Eesti ja rahvusvahelise tunnustuse «Kvaliteediinnovatsiooni auhind 2018» |
| 2019 | Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse «Koostööprojekt 2019» G5 koolide koostöö eest
Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse «Aasta haridustegu 2019» Ettevõtlus-robootika õppesuuna loomise ja arendamise eest põhikoolis |
| 2020 | Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse «Edukas kool olümpiaadidel 2020»
Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse «Tegus õpilasesindus 2020» Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse «Koolinoorte sportmängude parim gümnasistide arvestuses 2020» Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse «Koolinoorte sportmängude parim põhikooliastme arvestuses 2020» Kool sai Postimehe auhinna «Parim koolileht 2020» |
| 2021 | Kool sai tunnustuse «Parim teadus- ja koostööprojekt Rakett 21»
Kool sai auhinna «Aasta väitluskool 2021» Kooli õpilasfirma Spotter sai auhinna «Eesti parim õpilasfirma 2021» |
- Andres Anvelt
- Roman Baskin
- Jaanus Betlem
- Andres Ehin
- Jaan Elken
- Maarja-Liis Ilus
- Piret Järvis-Milder
- Teet Kallas
- Äli Kargoja
- Katrin Karisma
- Eerik-Niiles Kross
- Marten Kuningas
- Jüri Kärner
- Tõnno Lepmets
- Heiki Loot
- Ada Lundver
- Jüri Martin
- Uno Mereste
- Mikk Mäe
- Ivo Nikkolo
- Erkki Raasuke
- Mait Riisman
- Markus Robam
- Kristiina Ross
- Sirje Runge
- Piret Saluri
- Artjom Savitski
- Helen Sildna
- Jaak Sooäär
- Uku Suviste
- Hagi Šein
- Kaja Tael
- Artur Talvik
- Aksel Tamm
- Indrek Tarand
- Kaarel Tarand
- Karl-Erik Taukar
- Urve Tiidus
- Veljo Tormis
- Indrek Treufeldt
- Veiko Tubin
- Jaan Undusk
- Rainer Vakra
- Marika Valk
- Veronika Valk
- Evelin Võigemast
- Ene Üleoja
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
