From Wikipedia, the free encyclopedia
Tadžiki NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus. Tadžiki NSV asus Kesk-Aasias, piirnedes NSV Liidu välispiiril Afganistaniga lõunas ja Hiinaga idas, sellele lisaks piirnes TNSV põhjas Usbeki NSV-ga ning Kirgiisi NSV-ga. Moodustati 5. detsembril 1929 seni Usbeki NSV-sse kuulunud Tadžiki ANSV eraldamisel omaette liiduvabariigiks. Tadžiki NSV-sse kuulus Mägi-Badahšani autonoomne oblast.
| Tadžiki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik | |
|---|---|
|
tadžiki Республикаи Советии Социалистии Тоҷикистон (Respublikai Sovetii Sotsialistii Todžikiston) | |
|
vene Таджикская Советская Социалистическая Республика (Tadžikskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika) | |
| Pindala: 143 100 km² | |
| Elanikke: 5 112 000 (1989) | |
| Rahvastikutihedus: 35,7 in/km² | |
| Pealinn: Dušanbe | |
 Tadžiki NSV asukoht Nõukogude Liidus |
Sündimus oli Tadžiki NSV-s suurim kogu Nõukogude Liidus ning tadžikkide arvu kasv kiire. Kui 1940. aastal oli Tadžiki NSV-s 1,4 miljonit elanikku, siis 1989. aastaks oli elanikke juba üle 5 miljoni.[1][2][3]
Nõukogude ajal tõusis märgatavalt tadžikkide kirjaoskus. Kui 1917. aastal oli kirjaoskajaid umbes 0,5%,[2] siis 1970. aastateks oli Tadžiki NSV-s kirjaoskamatus enam-vähem kadunud. Pamiiris oli iga 1000 elaniku kohta keskmiselt 500 kesk- ja kõrgharidusega inimest. Tadžiki NSV kõrgkoolides sai õppida 70 erialal. Nõukogude Liidu suurim maa-aluste tormide[küsitav] uurimise keskus Maavärinakindla Ehituse ja Seismoloogia Instituut asus Tadžiki NSV-s.[1][3]
Tadžikid väitsid, et sellised silmapaistvad inimesed nagu Avicenna, Rudaki, Firdausi, Umar Hajjam olid tadžiki taustaga.[1]
Tadžikistan on mägine, asetsedes Pamiiri mäestikualas. Nõukogude Liidu kõrgeimad mäetipud Kommunismi mäetipp (7495 m, aastani 1962 Stalini mäetipp) ja Lenini mäetipp (7134 m) asusid Tadžiki NSV-s. Mäed vahelduvad orgudega, mida kasutati vahtra, papli, puuvilja ja viinamarja kasvatamisel.[2]
Tähtsamad Tadžikistani jõed on Vahš, lõunas Amudarja ja põhjas Sõrdarja, mis moodustavad sügavad orud, kus kasvatati riisi. Mitmed jõed olid läbi lõigatud niisutuskanalitega.[2]
Tadžiki NSV majanduse peamine haru oli põllumajandus. Põlluharimine käis märkimisväärselt kõrgel: riisi kasvatati 1000 meetri kõrgusel merepinnast, viinamarja 1800 meetri, aprikoose 2100 ja hernest 2500 meetri kõrgusel. Madalamatel aladel viljeleti troopilisi taimi nagu õlipuu, datlipalm, suhkrupilliroog. Tadžiki NSV oli ka esimesel kohal haruldaste metallide kui ka kulla varude poolest Nõukogude Liidus. Palju oli liiduvabariigis ka kivisoola varusid.[2]
1929. aastal ühendati Tadžikistan ülejäänud Nõukogude Liiduga raudteed mööda. Alustati mägijõgedele elektrijaamade ehitamist, puuvilla külvipinna laiendamist. Üheks selliseks suurprojektiks oli Vahši jõel valminud Nureki hüdroelektrijaama tamm, mille kõrgus on üle 300 meetri. Jaama ametlik võimsus on 2 700 000 kilovatti ja see võimaldas voolu kogu Lõuna-Tadžikistani territoriaalsele tootmiskompleksile.[1]
Tööstuse arendamises keskenduti puuvilla puhastamise, siidikerimise, tekstiili-, naha- ja toiduainete vabrikute ehitamisele. Suure panuse majanduse arendamisse andsid ka mäe-, söe-, nafta-, masina- ja metallitööstus. Tadžikistan oli NSV Liidus peenekiulise puuvilla peamine kasvataja.[1][2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
;_Flag_of_Tajikistan_(1991–1992).svg)
