From Wikipedia, the free encyclopedia
Taḩrīri väljak (araabia keeles: ميدان التحرير Mīdān at-Taḩrīr; eesti keeles: Vabaduse väljak) on suur avalik väljak Egiptuse pealinnas Kairos. Taḩrīri väljakul toimusid poliitilised meeleavaldused, mis viisid 2011. aastal president Ḩusnī Mubāraki tagasiastumiseni ja 2013. aastal president Muḩammad Mursī ametist tagandamiseni.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Algselt oli väljaku nimeks 19. sajandil valitsenud ja 'Niiluse Pariisi' linnaosa ehitamise algatanud Ismā‘īl Bāshā järgi "Ismailia väljak" (ميدان الأسماعيليّة Mīdān al-Ismā‘īliyyah). Pärast 1919. aasta revolutsiooni hakati väljakut laialdaselt kutsuma Taḩrīri (Vabaduse) väljakuks. Nimi muudeti ametlikult pärast 1952. aasta revolutsiooni, mille tulemusel kukutati konstitutsiooniline monarhia ja Egiptusest sai autokraatlik vabariik. Väljak oli 2011. aasta revolutsiooni toimumispaik. [1]
Taḩrīri väljaku keskel on suur ja tiheda liiklusega ringtee.
Taḩrīri väljakust kirdesse jäävad Napoleon I vastast vastupanu juhtinud rahvuslasest kangelase ‘Umar Makrami kuju ja Makrami mošee.[2].
Läheduses asuvad Egiptuse muuseum, Rahvuslik-Demokraatliku Partei peakontor, Mujama‘ (valitsushoone, kus töötab 18 000 ametnikku), Araabia Liiga peakorter, Hotell Niilus, Qaşr ad-Dūbārah' evangeelne kirik ja Kairo Ameerika Ülikooli (American University in Cairo) esialgne ülikoolilinnak. Ka Niiluse jõgi on lähedal.[3]
Taḩrīri väljakul on aastate jooksul korraldatud hulgaliselt meeleavaldusi, sealhulgas toimusid seal 1977. aastal põhitoiduainete subsideerimise lõpetamise teatest ajendatud rahvarahutused ja 2003. aasta Iraagi sõja vastased demonstratsioonid.
Taḩrīri väljak oli Egiptuse Araabia kevade sündmuste kese. Seal toimus 2011. aasta talvel president Ḩusnī Mubāraki vastane massimeeleavaldus, mis viis sõjaväelise režiimi kukkumiseni.
25. jaanuaril hõivas väljaku üle 50 000 meeleavaldaja, kes jäid sinna ka ööseks. Teadete kohaselt segati traadita interneti levi.[4] Meeleavaldajaid tuli pidevalt juurde.
29. jaanuaril sooritas Egiptuse hävituslennuk madallennu üle väljakule kogunenud rahvamassi peade. BBC andmeil oli kohal vähemalt 100 000 inimest.[5]
31. jaanuaril teatas Al Jazeera, et rahvahulk oli kasvanud vähemalt 250 000 inimeseni[6] ja 1. veebruaril oli Al Jazeera korrespondentide hinnangul väljakul ja seda ümbritsevatel tänavatel üle miljoni rahumeelse protestija.[7]
Samas võivad teated nii suurest rahvamassist olla liialdatud. Stratfori kohaselt ei olnud väljakul ühelgi hetkel üle 300 000 inimese.[8]
Väljakust sai egiptlaste demokraatiat pooldavate meeleavalduste sümbol. 2. veebruaril puhkesid kokkupõrked Mubāraki pooldajate ja demokraatia pooldajate vahel. Rahvusvahelise meediakajastuse tulemusel said nii Taḩrīri väljaku visuaalne kujund kui ka nimi ülemaailmselt tuntuks. [9]
Ülestõusu ajal jagas 20-liikmeline tiim toimuvast uudiseid Facebooki leheküljel "Tahrir Square". Nii sai avalikkusele pakkuda infot, mida riigi kontrolli all olnud meediakanalid ei pakkunud.[10]
18 päeva väljakul kestnud ülestõus andis Egiptuse armeele võimaluse Mubārak võimult kõrvaldada. President astus ametlikult ametist tagasi reedel 11. veebruaril 2011 ja andis võimu üle armee ülemnõukogule.[11] Kogu järgneva öö jooksul tähistati Taḩrīri väljakul videvikul teada saadud uudist. Kõlasid hõiked nagu "Tõsta pea kõrgele üles, sa oled egiptlane" ja "Kõik, kes armastavad Egiptust, tulge ja ehitage Egiptus uuesti üles". Järgmisel päeval tuli rahvas väljakut koristama. Tänavasillutis laoti uuesti maha, viidi minema 18 päeva jooksul kogunenud prügi ja eemaldati grafiti.[12]
Pärast riigipööret on Araabia kevade sümboliks saanud Taḩrīri väljakut külastanud mõjuvõimsad välismaised poliitikud, sealhulgas Suurbritannia peaminister David Cameron, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton, USA välisminister Hillary Clinton, tolleaegne USA senati välisassuhete komitee eesistuja ja hiljem välisministriks saanud John Kerry, Austraalia välisminister Kevin Rudd, aga ka filminäitleja Sean Penn.
Taḩrīri väljaku sündmustest on tehtud mitu dokumentaalfilmi, näiteks Jehane Noujaimi "The Square".[13]
29. juunil 2013 kogunesid tuhanded egiptlased Taḩrīri väljakule, nõudes president Muḩammad Mursī ametist tagasi astumist.[14] Meeleavaldajad kasutasid 2011. aasta riigipöördes kasutusel olnud hüüdlauset "inimesed tahavad režiimi väljatõstmist".
Meeleavaldajate arv tõusis miljoniteni. Meeleavaldused toimusid 18 erinevas kohas üle Kairo ja ka mujal Egiptuses.[15]
3. juulil 2013 tagandas kindral ‘Abd al-Fatāḩ as-Sīsī president Mursī võimult ja peatas Egiptuse põhiseaduse kehtivuse.[16] Meedia, Mursī toetajad ja rahvusvaheline kogukond nimetasid toimunut riigipöördeks, meeleavaldajad aga revolutsiooniks.[17]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.