T-abistajarakud

T-abistajarakud ehk CD4-rakud ehk CD4-lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid ehk T_h rakud ehk T_H rakud ehk T-helperrakud on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud. T-abistajarakud liigitatakse T-lümfotsüütide hulka. Nende ülesandeks on omandatud immuunkaitse aktivatsioon ja tsütokiinide komplekteerimine ning vabastamine teiste immuunkaitses osalevate rakkude abistamiseks.^[1]

Diferentseerunud CD4-rakkude pinnal paiknevad CD4-retseptorid ja neid nimetatakse CD4⁺ T rakkudeks.

Liigitus

T-abistajarakud liigitatakse kokkuleppeliselt:

• T_h0 rakud ehk üldpopulatsioon; need aktiveerivad olenevalt tsütokiinide toimest diferentseerumise kas:
  • T_h1 rakkudeks^[2] (seostatakse enim tsütokiinide IFN-γ, IL-2, TNFα komplekteerimisega)
  • T_h2 rakkudeks ^[3] (seostatakse enim järgmiste tsütokiinide IL-2, IL-4, IL-6, IL-10, TNFβ komplekteerimisega aga ka IL-5,IL-9 IL-13 komplekteerimisega^[4])
  • T_h3 rakkudeks, nende ülesanded on seni ebaselged, arvatakse, et nad inhibeerivad T_h1- ja T_h2-rakke ja on spetsialiseerunud limaskesta kaitsele;
• Tüüp 17-T-abistajarakud (TH17-lümfotsüüdid) (avastatud 2005) (seostatakse enim tsütokiinidega IL-17a, IL-17e; neid loetakse olulisteks autoimmuunhaiguste väljakujunemisel ja epiteelirakkude kaitsel).

Üksik T-abistajarakk ei ole võimeline kõiki tsütokiine eritama, samuti ei komplekteeri nad organismis täpselt eeltoodud tsütokiine. Kui abistajarakud paljunevad ja moodustavad kloone siis võidakse neid uuesti aktiveerida nii, et nad hakkavad komplekteerima teisi tsütokiine, nagu näiteks IFN-γ, IL-4, IL-5, IL-10 ja TNF.

• • • Mõnikord liigitatakse T-abistajarakkude alatüüpide hulka ka CD4+ T rakkude alatüübi T_FH rakud – nende ülesandeks on T-helperitelt signaali saades B-lümfotsüütide aktivatsioon, mis võimaldab neil diferentseeruda antikehi tootvateks plasmarakkudeks.^[5]

Lümfokiinid

 Pikemalt artiklis Lümfokiinid

Tähtsaimad T-abistajarakkude komplekteeritavad ja eritatavad tsütokiinide rühma kuuluvad lümfokiinid tänapäeval on^[6] IL-2, IL-3, IL-4, IL-5, IL-6, G-CSF – granulotsüütide ja makrofaagide (monotsüütide) kolooniat stimuleeriv faktor, gammainterferoon.

Ravimite toime

Mitmed ravimid (sh immunosupressandid nagu kortikosteroidid, tsütostaatikumid jt) pidurdavad lümfotsüütide paljunemist ja langetavad ka T-abistajarakkude hulka.^[7]

Ka osad antibiootikumid, nagu näiteks tsüklosporiin A, langetavad T-abistajarakkude paljunemisvõimet ja diferentseerumist ning langetavad ka IL-2 komplekteerimist ja väljastamist.

Viited

1. "Meditsiinisõnastik" 111:2004.
2. T_h1 rakk, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (saksa keeles)
3. T_h2 rakk, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (saksa keeles)
4. Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 21, 2002, ISBN 9985 829 41 7
5. Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 726, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
6. Christopher R. Chapple, William D. Steers,Practical Urology: Essential Principles and Practice: Essential Principles, Springer-Verlag, lk 189, 2011, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 28.02.2014) (inglise keeles)
7. Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 128, 2002, ISBN 9985 829 41 7

Välislingid

• Jaanus Suurväli,Suured sammud oma ja omandatud immuunsuse uurimisel, Horisont 6/2011
• Walter Berghoff,Differenzierung von T-Helferzellen in Typ 1 und Typ 2 entsprechend deren funktioneller Eigenschaften, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (saksa keeles)
• B. Kyewski, Elisabeth Suri-Payer, CD4+CD25+ Regulatory T Cells: Origin, Function and Therapeutic Potential, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (inglise keeles)
• Renata Mazzucchelli, Julie A. Hixon, Rosanne Spolski, Xin Chen, Wen Qing Li, Veronica L. Hall, Jami Willette-Brown, Development of regulatory T cells requires IL-7R stimulation by IL-7 or TSLP, BLOOD, 15. oktoober 2008, 112. väljaanne, number 8, veebiversioon (vaadatud 26.11.2014.a.)(inglise keeles)
• Fridolin Groß, Gerhard Metznerb, Ulrich Behna, Mathematical Modelling of Allergy and Specific Immunotherapy:Th1-Th2-Treg Interactions, 2010, Elsevier, veebiversioon (vaadatud 28.02.2014) (inglise keeles)
• Y Chen, S K Chauhan, H Soo Lee, D R Saban ja R Dana, Chronic dry eye disease is principally mediated by effector memory Th17 cells, Mucosal Immunology (2014) 7, 38–45; doi:10.1038/mi.2013.20; 10. aprill 2013