Tööliskoda

Tööliskoda oli Eesti tööstustööliste kutseesindus.

Valimisõigus oli umbes 50 000 kodanikul, liikmemaksu ei olnud^[1].

28. jaanuaril 1932 esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule Töölistekoja seaduse eelnõu^[2]. Töölistekoda pidi olema ka väikemaapidajate ja kalurite kutseesindus ja tema valijad pidid jagunema kuude liiki:

• tööstuslikkudes käitiste töötavad töölised
• kaubanduslikkudes käitistes töötavad töölised
• majateenijad
• väikemaapidajad
• põllumajanduses töötavad töölised ja
• kalurid^[3].

Sotsialistide Riigikogu rühma esitatud Tööliskoja seaduse eelnõu järgi pidi kotta kuuluma 60 valitavat ja 10 koopteeritavat liiget^[4].

Töölisvanemad ja ametiühingud asusid detsembris 1934 Tööliskoja asutamise suhtes eitavale seisukohale, kuna koda toovat töölistele uusi maksusid, kuid ei suudaks kaitsta tööliste huve^[5].

25.–28. septembril 1936 valiti Tööliskoja liikmeteks:

• 1. Aleksander Kiisel
• 2. Johannes Kurvits
• 3. Villem Kallau
• 4. Voldemar Ado
• 5. Felix Kauks
• 6. Arnold Laane
• 7. August Petrov
• 8. Voldemar Janus
• 9. Jaan Lage
• 10. Aleksander Mägi
• 11. Osvald Blouart
• 12. August Anijago
• 13. Heinrich Ausmees
• 14. Arved Saul
• 15. Oskar Koplus
• 16. Eduard Saar
• 17. Robert Koppelmann
• 18. Voldemar Mölder
• 19. August Pärn
• 20. Edgar Petree
• 21. Arnold Tilk
• 22. August Sillaots
• 23. Aleksander Orumäe
• 24. August Kull
• 25. Arnold Kaasik
• 26. Eugen Heinlaid
• 27. Robert Peters
• 28. Nadežda Tihanov
• 29. Paul Pihlak
• 30. Arved Rae

29. ja 30. septembril ning 1. ja 2. oktoobril 1939 toimusid Tööliskoja II koosseisu valimised. Üles oli seatud 2 nimekirjas (üleriikliku töölisvanemate konverentsi toimkonna poolt soovitatud töölisvanemate ja kutseühingute tegelaste ühiste kandidaatide nimekiri) 56 kandidaati, mõlemas 30 kandidaati (3 nime esinesid mõlemas nimekirjas). Valimisõiguslike töölisvanemate ja valijameeste koguarv oli 549, valimistest võttis osa 520 valijat. 24 sedelit tunnistati kehtetuks. Saadud häälte järjekorras valiti Tööliskotta:

• R. Jurtom, Port-Kunda töölisnõukogu esimees ja kaevanduste ühingu Kunda osakonna esimees
• H. Schlossmann, Kiviõlis töölisnõukogu esimees ja kaevandustööliste ühingu Kiviõli osakonna sekretär
• A. Helde, Tartus kammivabriku "Estico" töölisnõukogu esimees, Tartu Kammi- ja KunstsarvatööstuseÜhingu esimees
• J. Kurvits, Tööliskoja esimees, Riigi Trükikoja töölisnõukogu esimees
• O. Koplus, "Ilutrüki" töölisnõukogu esimees, Tööliskoja Tartu esinduse esimees
• V. Ado, Balti Puuvillavabriku töölisnõukogu sekretär
• F. Kauks, Tööliskoja abiesimees, Kohtla-Järve töölisnõukogu esimees
• A. Petrov, omavalitsuse tööliste ja teenijate üldühingu esimees
• V. Ankrovitš, Narva linavabriku töölisnõukogu esimees, Tekstiiltööliste Ühingu Narva osakonna juhatuse liige
• V. Hansmann, Tallinna raudtee depoo töölisnõukogu esimees
• A. Laane, Tartu metallitööliste ühingu kassahoidja, Tartu telefonivabriku töölisnõukogu esimees
• E. Petree, "ilmarise" töölisnõukogu liige, Tallinna Metallitööliste Ametiühingu juhatuse liige
• Paul Pihlak, Tallinna Nahatööliste Ametiühisuse juhatuse liige, "Globuse" töölisnõukogu liige
• A. Saul, raudtee 6. liini jaoskonna töölisnõukogu esimees, liinitööliste kutseühingu sekretär
• E. Saar, Sindi tekstiilkäitise töölisnõukogu esimees, Eesti Tekstiiltööliste ühingu juhatuse liige
• G. Metsvald, Tallinna linna gaasivabriku töölisnõukogu liige
• V. Kings, raudtee peatehase töölisnõukogu abiesimees, Eesti Raudtee Tööliste Ühisuse juhatuse liige
• E. Aun, Kohila paberivabriku töölisnõukogu esimees, Kohila Paberitööliste Ühingu juhatuse liige
• R. Leinat, "Eesti Lihaekspordi" Tallinna käitiste ühise töölisnõukogu esimees
• A. Kaasik, Eesti MööbelseppadeKutseühingu juhatuse liige
• G. Aarma, A/S "Kavest", toidu- ja maitseainetööliste kutseühing
• E. Turk, Narva Kalevivabriku töölisnõukogu esimees
• J. Puhkur, Tallinna linna ehitusosakonna töölisnõukogu esimees
• A. Raidma, Eesti Klaasipuhujate Ühingu esimees
• A. Kivisalu, Tallinna Keila villaketramis- ja kudumisvabriku töölisnõukogu esimees
• N. Andresson, Pärnu Metallitööliste Ühingu revisjonikomisjoni liige, A/S Seileri tööline
• R. Kimberg, Eesti Kunstsarve Tehaste Kerson ja Ko töölisnõukogu esimees
• E. Kadakas, A/S Toferi töölisnõukogu liige, Eesti Tekstiiltööliste Ühingu esimees
• Karl Kongas, Narva linna ehitusosakonna valijamees

Tööliskoda suleti 2. juulil 1940 seoses "Nõukogude Liidu suhtes vaenuliku käitumisviisiga," näitena toodi keeldumine avaldada rõõmu Nõukogude-Eesti kaubandussuhete süvenemise üle. ^[6]

Viited

1. Rahvas koja katuse all. Esmaspäev, 12. juuni 1937, nr. 24, lk. 5
2. Vabariigi Valitsuse otsus 28. jaanuarist 1932 nr. I
3. Töölistekoja seaduse eelnõu
4. Eilsest tänaseni. Rahvaleht, 2. august 1932, nr. 90, lk. 3.
5. Eilsest tänaseni. Rahvaleht, 3. detsember 1934, nr. 142, lk. 2.
6. Tööliskoda likvideeritakse. Postimees. 02.07.1940.

Kirjandus

• H. K. Tööliskoja ulatus ja ülesanne. Uus Eesti, 7. detsember 1935, nr. 81, lk. 4.
• Töölised said endile koja. Uus Eesti, 10. mai 1936, nr. 126, lk. 1.
• Tööliskoja koosseis selgunud. Uus Eesti, 30. september 1936, nr. 265, lk. 3.
• Tööliskoda avati pidulikult. Uus Eesti, 6. november 1936, nr. 301, lk. 3.
• Tööliskoja esimeheks valiti Joh. Kurvits. Uus Eesti, 7. november 1936, nr. 302, lk. 3.
• Tööliskoja senised juhtivad tegelased valiti kõik tagasi. Uus Eesti, 5. oktoober 1939, nr. 271, lk. 6.
• Tööliskojale valiti uus juhatus. Uus Eesti, 6. november 1939, nr. 303, lk. 5.