From Wikipedia, the free encyclopedia
Kehtiv põhiseadus ei kasuta sõna "suveräänsus." Suveräänsuse põhimõtte võib välja lugeda põhiseaduse §-st 1, mis sätestab: "Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu."[1] Suveräänsusega on samuti seotud preambulis väljendatud vabaduse põhimõte, mille kohaselt on Eesti riik "rajatud vabadusele..." [2]
See artikkel vajab toimetamist. |
Põhiseaduse § 1 teine lause, mille kohaselt Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu, loodi ilmselt halba ajalookogemust (nn "hääletu alistumine") arvestades, samuti lähtuvalt eelnõu koostamise hetkesituatsioonist, et välistada igasugune võõrvõimu alla langemine ja suveräänsuse kaotus.[3] Põhiseaduse ekspertiisikomisjoni arvates on tegemist kollaboratsionismi vältida üritava sättega. Võõrandamisest eristab ekspertiisikomisjon sellist kompetentside ülekandmist, mis ei ole lõplik ja tagasivõtmatu.[4]
Kommenteerides sarnaseid sätteid 1935. aastal, leidis Artur-Tõeleid Kliimann, et "iseseisvus" tähendab, et põhiseaduse järgi ei saa Eesti Vabariiki muuta liitriigi osariigiks. "Sõltumatus" tähendas Kliimanni arvates keeldu sõltumiseks teisest riigist.[5] Teisiti arvas Ants Piip, kelle arvates väljendasid "iseseisvus" ja "sõltumatus" suveräänsuse sisemist ja välimist aspekti. [viide?]
Põhiseaduse § 162 kohaselt saab põhiseaduse esimest peatükki muuta üksnes rahvahääletusega, mitte aga Riigikogu poolt. Põhiseaduse eelnõu koostajate arvates tähendab see seda, et Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse võõrandamist peaks toetama rahvas rahvahääletuse kaudu.[6]
See on muutnud keerukaks Eesti ühinemise Euroopa Liiduga ja kutsunud esile euroskeptikute aktivismi.
14. septembril 2003 toimunud rahvahääletusel vastas küsimusele "Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?" jaatavalt 66,83% ja eitavalt 33,17%.[7][8]
Hääletusele järgneval päeval esitas Kalle Kulbok valimiskomisjonile valimiste peale kaebuse, mille komisjon rahuldamata jättis.[9] 19. septembril esitas Riigikohtule taotluse rahvahääletuse õigustühiseks kuulutamiseks.[10] Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis Kulboki kaebuse läbi vaatamata, kuna sellise taotluse esitamiseks oli õigus üksnes presidendil.[11]
24. septembril jättis Riigikohus läbi vaatamata ka Helle Viru ja Eesti Valijate Liidu kaebused rahvahääletuse tulemuste tühistamiseks.[12][13][14]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.