Suuraju poolkeradeks (ladina keeles hemispheria cerebri) nimetatakse kesknärvisüsteemiga loomadel koljuõõnes paikneva suuraju vasakut ja paremat osa, mille vahel paikneb suuraju-pikilõhe. Suuraju vasak ja parem poolkera on ühendatud suuraju-pikilõhe põhjas paikneva mõhnkeha (corpus callosum) kaudu.[1][2]
Inimesel
Inimaju poolkerade funktsioonid pole täpselt samasugused. Seda nähtust nimetatakse ajupoolkerade asümmeetriaks.
Kahe ajupoolkera vaheline infotöötlus käib mõhnkeha kaudu. Naistel on mõhnkeha suurem kui meestel.
Suuraju vasak ja parem poolkera on kaetud hallaine kihiga ja moodustab suurajukoore ning selle all paikneb valgeaine. Suuraju poolkerades paiknevad külgmised ajuvatsakesed.
Suuraju poolkerad arenevad embrüonaalses arengujärgus otsajust.
Madudel
Madude suuraju poolkerasid on vähe uuritud kuid arvatakse, et nende anatoomia ei erine oluliselt teiste roomajate omast.[3]
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
