Sofonisba Anguissola

Sofonisba Anguissola (kirjutatud ka kujul Anguisciola) (umbes 1532 Cremona – 16. november 1625 Palermo) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik.

Sofonisba Anguissola
Autoportree, 1556
Sündinud	umbes 1532 Cremona, Lombardia, Itaalia
Surnud	16. november 1625 Palermo, Sitsiilia, Itaalia
Rahvus	itaallanna
Tegevusala	maalikunst, portreemaal, joonistamine
Kunstivool	hilisrenessanss
Patroonid	Felipe II

Kunstnikutee

1554. aasta reisil Rooma tutvustati teda Michelangelole, kes olevat kohe märganud neiu talenti. Milanos maalis ta Alba hertsogit. Karjääri pöördepunktiks sai Madrid, kus Anguissolast sai õukonnakunstnik (1559–1578). Lisaks ametlike portreede maalimisele Hispaania õukonnas oli ta juhtiv portreemaalija veel ka Palermos, Pisas ja Genovas.^[viide?]

Autoprotreed ja maalid perekonnaliikmetest olid tema töödes kõige sagedasemateks teemadeks. Vanemaks saades maalis ta ka religioosse ainestikuga teoseid. Paljud Anguissola religioosse ainestikuga teosed on kaduma läinud. Vanemas eas, silmanägemise nõrgenedes, sai Anguissolast rikas kunstide patroon. 1624. aastal Sofonisbaga kohtunud flaami kunstnik Anthonis van Dyck märkis, et ehkki Anguissola silmanägemine oli nõrgenenud, oli vana daam siiski vaimselt ergas. Kunstnik suri Palermos 1625. aastal, 93 aasta vanuses. Anguissola looming on avaldanud kestvat mõju kunstnike järgnevatele põlvkondadele. Tema maalid on pandud välja paljudes kunstigaleriides, sealhulgas Bergamos, Budapestis, Madridis (Prado), Napolis, Sienas ja Uffizi galeriis Firenzes.^[viide?]

Anguissola perekond

Sofonisba Anguissola sündis Cremonas Lombardias 1532. aasta paiku. Ta oli perekonna seitsmest lapsest vanim ning tal oli viis õde.^[viide?]

Perekonnapea Amilcare Anguissola julgustas tütreid (Sofonisba, Elena, Lucia, Europa, Minerva ja Anna Maria) arendama ja täiustama oma oskusi. Neljast õest (Elena, Lucia, Europa ja Anna Maria) said kunstnikud, kuid Sofonisba oli õdedest vaieldamatult kõige meisterlikum ja tunnustatum. Elena jättis maalimise, et saada nunnaks. Anna Maria ja Europa loobusid maalimisest pärast abiellumist, Lucia Anguissola aga, kes oli Sophonisba õdedest kunstnikuna kõige andekam, suri noorelt. Sofonisba õest Minervast sai kirjanik ja ladina keele õpetlane. Sophonisba vend Asdrubale õppis muusikat ja ladina keelt, kuid mitte maalimist.^[viide?]

Galerii

• 
  Bianca Ponzoni Anguissola, kunstniku ema portree, 1557
• 
  Autoportree, 1554
• 
  Perekonna­portree, Minerva, Amilcare ja Asdrubale Anguissola, 1557
• 
  Malemängijad, 1555
• 
  Elena Anguissola
• 
  Minerva Anguissola
• 
  Felipe II, pärast 1570
• 
  Kolm last koos koeraga

Kirjandus

• Chadwick, Whitney (1990). Women, Art, and Society. London: Thames and Hudson. ISBN 0-500-20354-7.
• Ferino-Pagden, Sylvia; Kusche, Maria (1995). Sofonisba Anguissola: A Renaissance Woman. National Museum of Women in the Arts. ISBN 0-940979-31-4.
• Harris, Ann Sutherland; Nochlin, Linda (1976). Women Artists: 1550–1950. New York: Los Angeles County Museum of Art, Knopf. ISBN 0-394-41169-2.
• Perlingieri, Ilya Sandra (1992). Sofonisba Anguissola. Rizzoli International. ISBN 0-8478-1544-7.
• Pizzagalli, Daniela (2003) (in Italian). La signora della pittura: vita di Sofonisba Anguissola, gentildonna e artista nel Rinascimento [The Lady of the Painting: The Life of Sofonisba Anguissola, Gentlewoman and Artist of the Renaissance]. Milan: Rizzoli. ISBN 8817995096.
• Boullosa, Carmen (in Spanish). La virgen y el violín [The Virgin and the Violin]. Madrid: Editorial Siruela; Mexico: Debolsillo, Random House Mondadori. (a novel on Sofonisba Anguissola's life)

Välislingid

• Sofonisba Anguissola lühibiograafia ja teosed veebigaleriis (inglise keeles) vaadatud 2012-05-06
• Mansfield University (inglise keeles)
• http://www.elpais.com/articulo/ensayo/Ser/ser/Goya/Anguissola/elpepuculbab/20080802elpbabens_9/Tes