Skýrose saar
From Wikipedia, the free encyclopedia
Skýros, Skyros, Skíros, Skiros (Vana-Kreeka kontekstis vahel ka kirjapildis Scyros; kreeka keeles Σκύρος[1] ja vanakreeka keeles Σκῦρος[2]), Skýrose saar on Kreekale kuuluv saar Egeuse meres, Põhja-Sporaadide lõunapoolseim saar. Saar kuulub Euboia piirkonnaüksusesse.
| Skýros | |
|---|---|
 Skýros Chóra – Skýrose saare keskasula | |
| Ümbritseb | Egeuse meri |
| Saarestik | Põhja-Sporaadid |
| Koordinaadid | 38° 52′ N, 24° 32′ E |
| Pindala | 209,5 km² |
| Kõrgeim koht |
Kóhila (792 m) |
| Elanikke |
2994 (2011) 14,3 in/km² |
 | |
Saare keskasula on Skýrose linn.[3][4]
Pikemalt artiklis Skýrose linn
Skýrose saare strateegilise asukoha tõttu Egeuse mere keskosas on saarel Kreeka peamine õhujõudude baas.[5]
Ühe versiooni järgi sai Skýrose saar endale nime kas saarel leiduva ilusa värvilise marmori või siis selle valdavalt kivise-mägise pinnamoe järgi. Selle versiooni järgi on sõna Skýros (Σκῦρος) algne tähendus "kiviklibu" või "kivirähk", aga kindlad tõendid selle kohta puuduvad.[6][2]
Saar on kandnud ajaloo jooksul teisigi nimesid, nagu Aigivotos ("kitsede toitja"), või Anemoessa (viitab paiga tuulisusele). Saare nimedeks on olnud veel Pelasgia, Dolopia, Perirrytos ja Pelagia.[6]
Arheoloogiliste leidude pōhjal (savivaaside killud, tööriistad ja teised esemed) võib öelda, et saar on olnud asustatud Neoliitikumist (5500 - 2800 eKr) peale.[6]
Iidsetel aegadel (ligikaudu 2000 eKr ja veidi hiljem) tunti Skýrost "Magneetide saarena", kuna seal elas magneetideks kutsutav hõim (kreeka keeles Μάγνητες)[7][8].
Aastal 475 eKr tuli saarel võimule Ateena kindral Kimon.[6]
Aastatel 323-322 eKr valitsesid saare üle makedoonlased; alates aastast 197 eKr aga roomlased. Järgnes Bütsantsi periood.[6]
Aastal 1204, pärast Konstantinoopoli vallutamist ristsõdijate poolt, vallutasid Skýrose veneetslastest vennad Andrew ja Jeremiah Gizi. Saar läks veneetslaste ja frankide võimu alla.[6]
Aastal 1538 jõudis saarele türgi piraat-admiral Hayreddin Barbarossa ja see sai Ottomani impeeriumi osaks.[6]
Aastal 1702 saart külastanud rändur Tournefort märkis, et Skýrosel oli ainult üks küla, ehitatud sügavale kivisse, kaljuseinte varju, ja populatsioon ei ületanud 300 peret.[6]
Aastal 1821, Kreeka vabadussõja aegu, oli Skýrose saar nii varjupaigaks põgenikele, kui ka kreeka vabadusvõitlejate majanduslikuks toetajaks.[6]
Saare rikas ajalugu ja kultuuritraditsioonid peegelduvad tänapäeva Skýrose saareelanike igapäevaelus, nende tavades ja harjumustes. Skýroslased elavad tänase päevani muistsete arhitektuurilahenduste järgi kavandatud kompaktsetes helevalgetes majades ja neil on igapäevaselt kasutusel saare iidsete tehnikate abil valmistatud kunstipäraselt nikerdatud puidust mööbel. Nii mõneski Skýrose kodumajapidamises on alal hoitud väärika ajalooga hoiulaekaid, oskuslikult nikerdatud iluesemeid, ajast aega edasi pärandatud keraamikat, iidsete kavandite põhjal valmistatud rahvarõivaesemeid, ehispitse ja kaunimustrilisi tikandeid.[6][9]
Ajalooliste faktide ja käegakatsutavate muinasesemetega saab Skýrosel lähemat tutvust teha saare kahes suuremas muuseumis. Saarel asuvad Arheoloogiamuuseum, kuhu on muuhulgas paigutatud Palamári ranna arheoloogilistel väljakaevamistel leitud antiikesemed, ning perekond Faltaitsi asutatud Faltaitsi muuseum, mis on Skýrose rikkalikku kultuuripärandit tutvustav ajaloo- ja folkloorimuuseum.[6][10][11][12]
Skýrosega on seotud neli tuntud antiikmütoloogia tegelast: Theseus, Lykomedes, Achilleus ja Neoptolemus.[6]
Theseus, Minotauruse tapja, üks suurimaid kangelasi kreeka mütoloogias, leidis Skýrosel oma õnnetu lõpu. Pärast kõiki oma saavutusi ja mõningaid ebaõnnestumisi oli Theseus otsustanud minna Skýrosele, kus tema isa, Aigeus, oli kord oma õnne leidnud. Skýrosel võimul olev kuningas, Lycomedes, aga vihkas Theseust tema aupaiste ja kasvava populaarsuse pärast saarerahva hulgas, kutsus kuulsa kangelase enda lossi, viis ta kindluse kõrgeimasse tippu, lubades talle seal oma varandusi näidata, ja tõukas kangelase kividele surnuks.[6]
Achilleuse ema Thetis, merejumalanna, peitis oma poja Skýrosele, kuningas Lycomedese neidude sekka. Üks kuninga tütardest, Deidamia, rasestus Achilleusest ja tõi ilmale poisslapse, kes sai nimeks algul Pyrrhus (Πύρρος, "tulekarva", tema juuksevärvi järgi), hiljem aga nimetati ümber Neoptolemuseks; temast sai Trooja sõjas tähtis tegelane. Odysseus paljastas Achielluse ja Achilleus läks Trooja sõtta, tema osalusest seal jutustab Homerose "Ilias".[6][13]
- Pikemalt artiklis Skýrose hobune
Skýrose saarel elavad skýrose hobused (Equus Cabalus Skyriano), kelle looduslikuks elupaigaks on seal Kóhila mäe ümbrus, kus nad elavad väikeste salkadena. Kóhila mäe piirkonnas asub veidi üle 4000 hektari suurune looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000 alade nimekirja ja peale hobuse kaitstakse seal ka teisi imetajaid, linde ja taimi.[14]
Skýrose hobune on antiikajast meieni jõudnud väikesekasvuline koduhobuse alamliik, mis tänapäeval on säilinud üksnes Skýrosel. Skýrose hobused (või nende lähisugulased) võisid olla kasutusel juba Achilleuse ja Aleksander Suure kuulsusrikastes lahingutes.[15] [16]
Skýrose saar on iidsetest aegadest tuntud oma kvaliteetse marmori poolest. Skýrose marmori värvus võib varieeruda helehallist roosakasvalge[17] ja tuhkhallini[18]. Skýrose marmorit on läbi aegade kasutatud mitmel pool Euroopas ja mujal maailmas, iseäranis aga Kreekas[18] ning sellest on valmistatud mitmesuguseid ehitisi ja skulptuure. See on ilmastikule vastupidav ja ei kulu kergesti.[18]
Skýrose saarele kavandatati 58 tuulikuga (tuulikute kõrgus 150-180 meetrit) tuuleparki. Projekti kavandas Aioloki South Skyros ja tuulepark pidi plaanikohaselt tulema Kóhila mäele Lõuna-Skýrosel. Ala, millele tuuleparki plaaniti, kuulub Megisti Lavra kloostrile.[19] Projekt on leidnud vastuseisu loodusorganisatsioonide poolt, kes kardavad, et tuulepark võib olla ohuks sealsetele taime- ja loomaliikidele (suur osa kavandatavast alast jääb sealse Natura 2000 nimekirja kuuluva looduskaitseala piiridesse), sealhulgas kardetakse, et tuulikud on suureks ohuks lindudele, näiteks looduskaitsealune vahemere pistrik (Falcon eleonorae)[19][20], ja skýrose hobusele[21]. Keskkonnaameti vastuseisu tõttu on projekt katkestatud.[22]
Mandri-Kreeka ja Skýrose vahel on käigus regulaarne lennuühendus. Ateena lennujaama "Eleftherios Venizelos" ja Skýrose vahelist liini teenindab lennufirma Aegean Airlines, Thessaloniki "Macedonia" ja Skýrose vahel aga lendab Sky Express.[23]
Mandri-Kreeka (laev väljub Kími sadamast Euboial), Skýrose ja sporaadide vahelist liini sõidab laev nimega Αχιλλέας, Achilleas, nimetatud antiikaja tuntud kangelase järgi. Laev kuulub laevafirmale Skyros Shipping Company ja see teenindab reisijaid aastast 2005 (enne sõitis samal liinil laev Lycomedes, nimetatud Achilleust võõrustanud Skýrose kuninga järgi).[24]
- Pikemalt artiklis Achilleas
Laev teeb talvekuudel ühe sõidu päevas ja suviti, kui reisijaid on rohkem, harilikult kaks väljumist päeva jooksul.[23][25]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
