Silva

"Silva" (saksa keeles "Die Csárdásfürstin", ajalooliselt "Die Czardasfürstin", "Tšaardaši vürstinna") on Imre (Emmerich) Kálmáni operett kolmes vaatuses Leo Steini ja Bela Jenbachi libretole. Kuulub Johann Strauss II "Nahkhiire" ("Die Fledermaus") ja Franz Léhari "Lõbusa lese" ("Die lustige Witwe") kõrval ajaloo kolme kõige rohkem esitatud opereti hulka.

See artikkel on operetist; 1944. aasta filmi kohta vt artiklit Silva (film 1944); 1976. aasta filmi kohta vt Silva (film 1976); 1981. aasta filmi kohta vt Silva (film 1981); ettevõtte kohta vt AS Silva; metsainseneride klubi kohta vt Silva (klubi); eesnime kohta vt Silva (eesnimi); Läti küla kohta vt Silva küla

---

Silva rolli esmaesitaja Mizzi Günther (1918)

Esmaettekanne

Esmaettekanne toimus 17. novembril 1915 Viini Johann Strauß-Theateris.

Esietendus pidi toimuma 13. novembril. See oli aga reede ja Kálmán väga ebausklik. Ta üritas esietenduse päeva edasi lükata, kuid teatri direktor Hubert Marischka oli kõigutamatu. Olukorra päästis Boni osatäitja Josef König, kes oli külmetunud ja hääle kaotanud. Nii lükkuski esietendus neli päeva edasi. Kui lavateos ette kantud sai, võttis publik selle vastu tohutu vaimustusega. Operetti esitati selles teatris kuni 1917. aasta maini 533 korda. Juba 1916. aastal oli "Tšaardaši vürstinna" Ungari, Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa teatrites ettekandmisel.

Rollide esmaesitajad: Mizzi Günther (Silva), Karl Bachmann (Edwin), Susanne Bachrich (Stasi), Josef König (Boni), Antal Nyárai (Feri).

Opereti saamislugu

Euroopas oli käimas esimene maailmasõda. Austria-Ungari keisririigil Keskriikide koalitsioonis polnud kõige paremini läinud. 1915. aasta kevadsuvel polnud selge, kas Viini teatrid üldse saavad täies mahus tegutseda. Kálmánilt oli küll tellitud uus operett, kuid maestro koos oma libretistidest sõpradega ei kiirustanud teatri soovi täitma. Peamised võitlusrinded olid aga Viinist kaugel ning vaatamata sõjas osalemisele tahtis Viini publik lõbusat meelelahutust. Johann Straussi nime kandnud teatri direktor käis Kálmánile peale. Nii asusid nad siis kolmekesi südasuvel Bad Ischli kuurordis töö kallale. Mõne kuuga sai oopus valmis ning selle kõnetekstides teises ja kolmandas vaatuses viidati ettevaatlikult ka käimasolevale sõjale. Tulemuseks oli helilooja kõige populaarsem ja üldse operetiklassika tippu kuuluv teos, mis pole ka pärast teist maailmasõda, kui aktiivne operetiajastu lõppes, teatrite püsirepertuaarist välja langenud. Väga populaarne on see olnud saksa keelt kõnelevates maades, Kesk- ja Põhja-Euroopas ning eriti Venemaal.

Tegelased

• Silva Varescu (sopran)
• Edwin Roland (tenor)
• krahv Bonifazius Káncsiánu ehk Boni (tenor)
• krahvinna Anastasia von Eggenberg ehk Stasi (sopran)
• parun Ferencz Kerekes von Felső-Mezőtur-Kirishaza ehk Feri (tenor/bariton)
• vürst Leopold Maria von und zu Lippert-Weylersheim (bariton)
• Anhilte (metsosopran)

Faabula

Tegevus toimub 1914. aasta mais-juunis Budapestis ja Viinis. Kohvik-kabaree Orfeumi populaarne lauljatar Silva Varescu jätab enne Ameerikasse külalisetendustele siirdumist oma austajatega jumalaga. Krahv Boni Káncsiánu ja tema sõber Feri von Kerekes külastavad näitlejatari lava taga. Edwin Roland von und zu Lippert-Weylersheim on Silvasse armunud ning otsustab temaga kihluda. Silva küll armastab Edwinit, kuid on ettevaatlik, sest teab, et Austria-Ungari kõrgaadel ei võta teda omaks. Edwin saabki vürstist isalt telegrammi, milles nõutakse, et ta lõpetaks suhted lauljatariga. Vanemad on poja teadmata välja kuulutanud kihluse Stasiga. Feri ja Boni lohutavad Silvat. Edwin peab aga oma Viini polku tagasi minema. Boni teatab, et peagi kuulutatakse välja Edwini ja krahvinna Stasi laulatus. Edwinile ei meeldi, et Silva näeb seda ametlikku teadet. Ta otsustab otsekohe sõlmida Silvaga abiellumislepingu. Kutsutakse notar, kes kinnitab Edwini kohustuse abielluda Silvaga kaheksa nädala jooksul. Seejärel soovitab Silva Edwinil minna täitma oma sõjaväekohustust. Boni kinnitab, et Edwinil polnud õigust uut abiellumistehingut sõlmida. Silva on meeleheitel ja sõidab koos Boniga Ameerikasse külalisetendustele.

Kaheksa nädalat hiljem toimub Viinis Edwini vanemate korraldusel suurejooneline ball, kus kavatsetakse teatada Edwini ja Stasi peatsest abiellumisest. Edwin ja Stasi saavad küll hästi läbi, kuid nad pole armunud. Edwin ei tea, et Boni on asjasse segatud. Ballile saabub koos Boniga Ameerikast naasnud Silva. Boni teatab tema palvel, et Silva on tema naine. Peagi selgub tõde ning Edwin veendub, et Silva armastab ikkagi teda. Edwin seletab isale, et ta ei armasta Stasit, vaid Silvat, esitledes teda krahvinna Káncsiánuna. Silva ei ole sellega nõus ning lahkub koos Boniga ballilt.

Viini Metropoli hotelli, kus Silva ja Boni peatuvad, tulevad Feri ja Edwin koos oma isaga. Viimane soovib saada teada tõde. Ta süüdistab Bonit, et too pole Stasiga viisakalt käitunud. Kuid Boni teatab, et soovib ise Stasiga abielluda. Stasi annab telefoni teel nõusoleku. Feri nõuab Edwini isalt, et Silvaga sõlmitud kokkulepe täidetaks. Vürst on hämmastunud, sest tema suguseltsis pole kunagi olnud lauljannasid. Kuid Feri teatab, et ka tema abikaasa on nooruses olnud kuulus Orfeumi lauljanna. Edwin ja Silva lepivad ära ning kõik lõpeb hästi.

Peamised muusikanumbrid

• Silva laul kooriga "Heie, heia, in den Bergen ist mein Heimatland"
• Boni ja Feri duett "Die Mädis vom Chantant"
• Boni laul "Ganz ohne Weiber geht die Chose nicht"
• Silva, Edwini ja Boni tertsett "O jag’dem Glück nicht nach"
• Edwini ja Boni duett "Jai Mamám, Bruderherz, ich kauf`mir die Welt"
• Boni ja Stasi duett "Mädel guck-Das ist die Liebe"
• Silva ja Edwini duett "Tausend kleine Engel singen"

Lavastused Eestis

Eestis on seda operetti etendatud pealkirjaga "Silva" kuues Eesti teatris kokku 21 lavastusena: Estonias 1921, 1935, 1944, 1948, 1992, 2010 ja Estonia Talveaias 1995; Vanemuises 1928, 1933, 1947 ja 1979; Endlas 1924, 1930, 1936 ja 1946; Ugalas 1928 ja 1934; Võitlejas 1925 ja 1932 ning Kandles 1935 ja 1939.

Filmid

• 1919 "Die Czardasfürstin", tummfilm. Režissöör Emil Leyde. Peaosas Ida Russka.
• 1927 "Die Czardasfürstin", tummfilm. Režissöör Hanns Schwarz. Peaosades Liane Haid, Imre Ráday ja Ferenc Vendrey.
• 1934 "Die Czardasfürstin", Universal Film (UFA). Režissöör Georg Jacoby. Peaosades Mártha Eggerth, Hans Söhnker, Paul Kemp.
• 1944 "Silva (film 1944)", Sverdlovski kinostuudio. Režissöör Aleksandr Ivanovski. Peaosades Zoja Smirnova-Nemirovitš ja Sergei Martinson.
• 1951 "Die Csardasfürstin", Deutsche Styria Film GmbH. Režissöör Georg Jacoby. Peaosades Marika Rökk, Johannes Heesters ja Hubert Marischka.
• 1971 "Die Csárdásfürstin" (ungari keeles "Csárdáskirálynő"), Saksa-Ungari ühistöö. Režissöör Miklós Szinetár. Peaosades Anna Moffo ja René Kollo.
• 1981 "Silva", Lenfilm. Režissöör Jan Frid. Peaosades Žanna Gļebova, Ivars Kalniņš, Vitali Solomin.