Vahelduvpinge on perioodiliselt muutuva polaarsuseg] pinge. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvpinge ‒ siinuspinge.
.svg)
1 – amplituudiväärtus; 2 – pinge ulatus ("tipust tipuni"); 3 – efektiivväärtus; 4 – periood. Samad suurused iseloomustavad ka siinuselist vahelduvvoolu
Vahelduvpinget iseloomustavateks põhisuurusteks on hetkväärtus , efektiivväärtus ja amplituudiväärtus . Siinuspinge efektiivväärtus .
Elektrivõrgu vahelduvpinged
Vahelduvvooluvõrkude pinged on kindlaks määratud standardis EVS-EN 60038:2012.[1]
Madalpingelise vahelduvvoolu elektrivõrgu nimipinge efektiivväärtus on Euroopas 230 V (faasijuhi ja neutraaljuhi vahel) või 400 V (kahe faasijuhi vahel) ning sagedus 50 Hz. Kuni 1987. aastani olid need nimipinged vastavalt 220 V ja 380 V.
Elektritarbija juures võib vahelduvpinge erineda nimiväärtusest standarditega lubatud piires. Näiteks vahemikus 230 V ±10% on võrgupinge piirid 207 V kuni 253 V. Pinge amplituudiväärtus on ehk 1,4142 korda suurem, seega kuni 325 V.
Vana, enne 1960ndaid ja osaliselt enne Teist maailmasõda ehitatud[2] 3×220V pingesüsteemi on veel kasutusel mõnes Tallinna linnaosas, näiteks kesklinnas ja vanalinnas, aga osaliselt ka Majaka, Kalamaja ja Kopli piirkonnas.[3] Üleminekul 3×220 V süsteemilt 230/400 V süsteemile on võimalik sama peakaitsme nimivoolu juures tarbida 1,7 korda suuremat võimsust; see eeldab ka vastavat juhistikusüsteemi.
Vaata ka
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
