From Wikipedia, the free encyclopedia
Sarapuupähkel ehk metspähkel on sarapuu perekonda kuuluvate liikide vili. Eestis saadakse sarapuupähkleid harilikult sarapuult.
.jpg)
_-_whole_with_kernels.jpg)
See on kõva puitunud kestaga rasvarohke pähkel[1]. Kas osaliselt või täielikult ümbritseb seda kausjas viljakate lüdi ehk kuupula, mis on rohtne ja servast narmastunud[1]. Pähkel on 1–2½ cm pikk ja 1–2 cm lai, ümar, kuid mitte kerakujuline, vaid lopergune. Pähklikoore kuju, ehitus ja kasvukoht puuvõras on tähtsad sarapuuliikide eristamise tunnused. Viljad võivad võrsel paikneda nii üksikult, kahe- kui neljakaupa[1]. Pähkli tuum on söödav. Seda katab õhuke tumepruun nahk, mis mõnikord enne tarbimist ära kooritakse, ehkki tavaliselt seda ei tehta.
Eestis kasvanud sarapuupähklid kasvavad keskmiselt pool grammi või pisut rohkem[2]. Õnne korral leiab ka grammiseid hiigelpähkleid[2]. Kasvukoht võib pähkli suurust ja kuju palju mõjutada[1].
Üksik põõsas annab 1–3 kg pähkleid, aga kultuursordid istandustes üle 10 kg. Head pähkliaastad korduvad iga kolme-nelja aasta järel.[1]
Pähkel saavutab täissuuruse augusti alguses, aga küpseb alles septembri keskpaigaks[1]. Valmis pähkli tunneb ära selle järgi, et tema koor on muutunud valkjast helepruuniks[1]. Küps pähkel eraldub lüdist ja variseb puu otsast alla[2]. Pähkleid on parim korjata nii, et puu otsast raputatakse alla küpsed viljad, toored jäävad valmima. Korjata tohib üksnes täiesti küpseid pähkleid. Toored pähklid säilivad halvasti, nende toiteväärtus on väike ja maitse halvem[2]. Pärast korjamist tuleb pähklid õhu käes kuivatada.
Sarapuupähkleid süüakse värskelt ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi (Nutella)valmistamiseks.
Kolmveerand maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb Itaaliast, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Iraanist ja Kaukaasiast.
Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata pähklite kohta. Pähkli massist moodustab koor keskmiselt 54%.[3]
Sarapuupähklid on väärtuslikud suure rasvasisalduse tõttu. Vilja kogukaalust moodustavad rasvad 55–62%. Rasvade koostises on ülekaalus polüküllastumata rasvhapped. Lipiidide rohkuse ja koostise eripära tõttu saab pähklitest pressida hinnalist õli.[4]
Valke on pähklis samuti palju: tuumade kaalust 15–18%. Aminohappelise koostise poolest on pähklivalgud inimestele väärtuslikud. Eriti olulised on nad taimetoitlastele. Pähkel ei tundu sööjale magusana, ent sellegipoolest sisaldavad pähklid kuni 10% süsivesikuid. Seevastu vett on pähklites vähe.[4]
Kõik see kokku muudab sarapuupähklid väikesteks energiapommideks: 100 g puhastatud pähkleid annab 600–660 kcal. Pähklitest saab nii vesilahustuvaid ehk mitmesuguseid B-vitamiine kui rasvlahustuvaid ehk E-vitamiine. Mikroelementidest saab pähklitest kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda ja vaske.[4]
| Riik | Toodang, tonnides | Osakaal, % |
|---|---|---|
 Türgi | 422 765 | 70,5 |
 Itaalia | 57 992 | 9,7 |
 Aserbaidžaan | 23 768 | 4,0 |
 Iraan | 21 022* | 3,5 |
 Hispaania | 14 000* | 2,3 |
 Gruusia | 12 400* | 2,1 |
 USA | 11 890** | 2,0 |
 Hiina | 11 500* | 1,9 |
 Kõrgõzstan | 5121* | 0,9 |
 Prantsusmaa | 5 121* | 0,9 |
| Maailm kokku | 600 001 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| ** – mitteametlik väärtus | ||
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Glutamiinhape | 3,71 g |
| Arginiin | 2,21 g |
| Aspartaamhape | 1,68 g |
| Leutsiin | 1,06 g |
| Seriin | 0,74 g |
| Alaniin | 0,73 g |
| Glütsiin | 0,72 g |
| Valiin | 0,70 g |
| Fenüülalaniin | 0,66 g |
| Proliin | 0,56 g |
| Isoleutsiin | 0,55 g |
| Treoniin | 0,50 g |
Mitte üksnes inimestele ei maitse pähklid. Pähklikärskas on ohtlik kahjur, kelle vastsed võivad kuival suvel ära süüa isegi 80% pähklisaagist[1]. Ussitanud pähkleid ei tohi süüa. Ussitanud pähkleid aitab ära tunda väike auk pähklikoores (selle kaudu on pähklikärsaka vastne väljunud) ja see, et pähkel ei tule lüdi küljest lahti[6].
Mõned inimesed on pähklivalkude suhtes allergilised. Sageli on samad inimesed allergilised ka sarapuu õietolmu suhtes. Tundlikule inimesele piisab isegi tühisest kogusest, sest pähklivalgud on tugevad allergeenid. Sellepärast leidub toidupakendeid hoiatusega "Toode võib sisaldada pähkliosakesi" või "Toode on valmistatud tootmisliinil, millel on enne töödeldud pähkleid".[4]
Kaua aega säilitatud pähklid on sobiv kasvukeskkond seentele, eriti halliku-nimelisele hallitusseenele. Need seened sünteesivad inimesele ohtlikke mürke, mis ei eemaldu pesemisel ega lagune kuumutamisel. Hallitanud pähkleid ei tohi süüa. Neid ei tohi ka teistele loomadele söögiks anda.[4]
Kaua aega säilitatud pähklid võivad rääsuda. Sellest annab tunnistust mõrkjas maitse ja selliseid pähkleid ei tohi süüa.[4]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
