From Wikipedia, the free encyclopedia
Sankt Johann in Tirol on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Kitzbüheli ringkonnas, 659 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 59,15 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 9233 inimest. Piirkondlikus väljenduslaadis rõhutatakse nime viimast silpi.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2018) |
| Sankt Johann in Tirol | |
|---|---|
 | |
Pindala: 59,2 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 9750 (1.01.2022)[2]
| |
| Koordinaadid: 47° 31′ N, 12° 26′ E | |
 Valla asend heli ringkonnas | |
  |
Sankt Johann asub orupõhjas Wilder Kaiseri mäestiku ja Kitzbühler Horni mäe vahel Kitzbüheli ringkonna keskosas. Kitzbühler Ache, Fieberbrunner Ache ja Reither Ache ühinevad Sankt Johannis ja voolavad Baierisse kui Tiroler Ache või Gross Ache.
Sankt Johann koosneb: Almdorf, Apfeldorf, Bärnstetten, Berglehen, Fricking, Hinterkaiser, Mitterndorf, Niederhofen, Oberhofen, Reitham, Rettenbach, Scheffau, Sperten, Taxa, Weiberndorf, Weitau, Winkl Schattseite, Winkl Sonnseite.
Turism ja restoranikaubandus on kõige olulisemate majandusharude hulgas piirkonnas. Ligikaudu 520 000 ööbimisega aastas, jämedalt ühtlaselt jaotatud suve ja talve vahel, on Sankt Johann üks peamisi turismikeskusi Tiroolis. Selle puhkusetaristu ulatub hotellidest laagriplatsideni ja restoranidest diskoteekideni.
Viimastel kümnenditel on Sankt Johann kogenud majandusbuumi kaubanduses, teeninduses ja kergetööstuses ning sellest sai Kitzbüheli ringkonna ostukeskus. Sinna on asunud palju uusi ettevõtteid, eriti piki B 178 liidumaateed, kus nad kasutavad ära selle keskset paiknemist. Lisaks parandas jalakäijate ala avamine 1990. aastatel linnakeskust, mis sai keskmiselt 20 000 külastust päevas.
Sankt Johanni on tulnud mitmed ettevõtted, näiteks on kolinud sinna oma peakorteri Fritz Egger, üks tuntumaid kiipide tootjaid Euroopas.
Praegu on Sankt Johann in Tiroli ümbruse piirkond üks põllumajanduslikke keskusi Tiroolis, vaatamata selle karmile kliimale ja suurtele sademetele. Põllumajandus Sankt Johanni laias orupõhjas omab suurt traditsiooni kui endine Tirooli leivakorv ja isegi tänapäeval jätkab talupidamine olulise rolli mängimist.
Suhteliselt suurel arvul (Tirooli kohta) talumajapidamisi on loodud laial, tasasel orupõhjal ja üsna laugetel (mõne erandiga) nõlvadel. Statistik Austria järgi moodustab umbes kolmandik majapidamistest peamise sissetulekuallika. Need peamise sissetuleku majapidamised kasutavad pigem üle poole põllumajanduslikust ja metsamaast vallas.
Sankt Johann in Tirol on oluline turismikeskus, kus on muljetavaldavad suusanõlvad ja seotud rajatised. Suusakeskus on eriti rahvarikas pärast jõule jaanuari alguses. See on populaarne ka suvel, eriti briti, iiri ja saksa turistide hulgas. Paiknedes Wilder Kaiseri mägede juures, domineerib linna üle Kitzbühler Horn. Seal on ohtralt suusatõstukeid ja köisraudteid.
Sankt Johann on suur liiklussõlm, kuhu on ühendatud järgmised maanteed: B 178 – Loferer Straße; B 164 – Hochkönig Straße; B 176 – Kössener Straße; B 161 – Pass Thurn Straße. Euroopa maantee E641, mis ühendab Wörglit Salzburgiga, läbib Sankt Johann in Tirolit, ristudes seal kiirteega B161 Mittersilli.
Linnas on ka ekspressrongijaam Giselabahni marsruudil, mida kutsutakse ka Salzburgi–Tirooli raudteeks, ja sellel on juurdepääs rahvusvahelisele raudteevõrgule Salzburgi, Innsbrucki ja Wörgli kaudu Münchenisse.
Lisaks on Sankt Johannis kergete õhusõidukite ja purilennukite lennujaam, lennuväli (ICAO kood LOIJ), mida kasutavad kerged õhusõidukid, langevarjurid ja purilendurid: lennuraja pikkus 645 m, raadiosagedus 120,350 MHz, 670 m kõrgusel. See on suuruselt teine lennujaam Tiroolis.
Kaugus Sankt Johanni ja Salzburgi vahel on 65 km, Sankt Johanni ja Innsbrucki vahel 100 km ning Sankt Johanni ja Müncheni vahel 125 km.
Sankt Johannis on mõned olulised avalikud teenused, nagu ringkonnahaigla, Wintersteller armeekasarmud ja Austria lääneosas paiknevate relvajõudude varustuskeskus.
Lisaks võib Sankt Johannist leida järgmisi institutsioone: ringkonna metsainspektor, ringkonna põllumajandusamet, teehoiu osakond, Sankt Johanni hooldekodu, tervise ja sotsiaalhoolekande teenistus ja politseijaoskond.
Linnas on vallavalitsuse korraldatud veevarustuse, reovee ja jäätmekäitluse süsteemid. Lisaks elektrile ja maagaasile on 2008. aasta lõpust ka keskkonnasõbralik kaugkütte süsteem, mis varustab suuremaid hooneid.
Alates 2007. aasta detsembrist on Sankt Johanni küttefirma (Ortswärme Sankt Johann in Tirol GmbH) varustanud kaugküttega Sankt Johann in Tiroli majapidamisi, ettevõtteid ja avalikke asutusi. 74% ettevõttest kuulub Sankt Johann in Tiroli vallale ja 26% ettevõttele Fritz Egger. Peakorter on aadressil Bahnhofstraße 5, vallavalitsuse kontoris. Küttefirmal ei ole oma energiatootmist, väljaarvatud reservkatlad kesklinnas. Energiat toodab Fritz Egger heitsoojusest ja biomassist koos neeldumissoojuspumpadega ja see suunatakse tehase piiril kaugküttevõrku. 2009. aasta lõpul köeti umbes 400 ehitist ja 1300 majapidamist Sankt Johannis kaugkütte kaudu. Nende hulka kuuluvad ringkonnahaigla, kasarmud, koolid, ettevõtted, ühe- ja mitmepereelamud. Kokku on paigaldatud umbes 28 km trassi, või 56 km (topelt) torusid. 2009. aastal osteti 29 GWh kütmist, mis vastab umbes 3,4 miljonile liitrile õli tarbimisele aastas. Keskeltläbi vähendas kaugkütte kasutuselevõtt Sankt Johannis kesklinnas umbes 12 000 tonni süsinikdioksiidi aastas. Küttearvestite lugemiseks ja majade tehniliste sõlmede töö juhtimiseks ja jälgimiseks paigaldati kaugküttevõrgu paigaldamise osana valguskaabel.
Palju spordirajatisi on kohalikele ja külalistele:
Sankt Johann paikneb Leukentalis, mis ulatub Jochbergist Streichenini Baieri piiri ääres. See piirkond oli asustatud juba 4. sajandil eKr keldi hõimu ambisontide poolt, kes jätkasid vase kaevandamist ümbritsevates mägedes.
Aastal 15 eKr vallutasid Ida-Alpide piirkonna roomlased ja Leukentalist sai osa Rooma provintsist Noricumist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal läks piirkond 7. sajandil Suure rahvasterände kiiluvees Baieri hertsogkonnale ja tulemuseks oli germaani hõimu bajuvaaride asustus.
Järgnevatel sajanditel rajasid Liuchingeri aadlikud, kelle järgi Leukental nime sai, orgu krahvkonna. Liuchingerid elasid Leukensteini lossis, mis paikneb Niederkaiseri jalamil. Lossi täpne asukoht, mis oli ka krahvkonna kohtu asukoht, ei ole täna enam teada, kuid seda meenub talunimi Burgwiesen ("lossi heinamaa"). Pärast Liuchingeride hääbumist 1170. aasta paiku sattus nende krahvkond Falkensteinide kätte, kuid ka see aadlipere hääbus pärast vaid 70 aastat ja krahvkonda Leukentalis valitsesid järgnevalt Baieri hertsogeid esindavad ametnikud.
8. sajandil (arvatavasti enne aastat 738) ehitasid misjonärid Sankt Johanni piirkonda katoliku kiriku, mis pühitseti apostel Johannesele ja andis Sankt Johannile oma nime. Püha Johannese kirikut on esmamainitud 1150. aastal.
1446. aastal anti Chiemsee piiskoppidele vastutus Sankt Johanni kihelkonna üle, millest alates sai sellest nende suveresidents.
Vase- ja hõbedakaevanduste avamine 1540. aastal kasvatas Sankt Johanni jõukust. Kaevandused paiknesid väikestes küngastes, tuntud kui Rerobichl Oberndorfi lähedal, mis kuulus Sankt Johannile. 17. sajandil oli Heilig-Geist-Schacht ('püha vaimu šaht') sügavaim šaht maailmas, üle 780 m sügav.
Vase ja hõbeda kaevandamine jätkus kuni 18. sajandini. 1875. aastal ühendas Gisela raudtee ehitamine Sankt Johanni rahvusvahelisse raudteevõrku, mille tulemusena hakkas majandus kasvama ja algas turism.
1927. aastal Oberndorf ja Sankt Johann eraldusid ning sellest ajast alates sai Oberndorfist eraldi vald. 1954. aastal sai Sankt Johann oma vapi; 1956. aastal ülendati Sankt Johann linnaks.
2004. aastast on Sankt Johannis moodne üritustesaal: Kaisersaal. Nimi on tulnud mäeahelikult "Der Wilde Kaiser". Selles saalis toimub palju üritusi, nagu loengud, asutuste üritused ning pop- või rokk-kontserdid.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
