Saksimaa kuurvürst

Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.

Askaania dünastia

Nimi (eluaastad)	Valitsemisaastad	Märkused
Rudolf I (u 1284 – 1356)	1356	Aastast 1298 Saksi-Wittenbergi hertsog.
Rudolf II (u 1307 – 1370)	1356–1370	Tüli Saksi-Lauenburgiga kuurvürsti tiitli pärast ning Wettinitega valduste pärast.
Wenzel (u 1337 – 1388)	1370–1380	Rudolf II vend. Samas Lüneburgi vürst.
Rudolf III (enne 1367 – 1419)	1388–1419	Võttis osa Hussiitide sõdadest, mürgitati teel Böömimaale.
Albrecht III Vaene (u 1375/80 – 1422)	1419–1423	Rudolf III vend, viimane kuurvürst Askaania dünastiast.

Pärast Askaania dünastia väljasuremist päris Meißeni markkrahv Friedrich IV Saksi-Wittenbergi valdused ja kuurvürsti tiitli. Tekkis uus Saksimaa kuurvürstiriik, mida tuleb eristada vanast Saksi hõimuhertsogkonnast (peamiselt praeguse Alam-Saksimaa territooriumil).

Wettini dünastia

Nimi (eluaastad)	Valitsemisaastad	Märkused
Friedrich I Vapper (1370–1428)	1423–1428	Aastast 1381 Friedrich IV nime all Meißeni markkrahv ja Saksi pfaltskrahv.
Friedrich II Leebe (1412–1464)	1428–1464	Friedrich V nime all Meißeni markkrahv ja Saksi pfaltskrahv. Aastatel 1440–1445 ka Tüüringi maakrahv.

Leipzigi jagamine

Pärast Friedrich II surma valitsesid vennad Ernst ja Albrecht algul koos, kuid aastal 1485 sõlmisid Leipzigis lepingu, millega jagasid Wettinite valdused ja tiitlid omavahel. Ernstile ja tema järglastele (Ernesti liin) jäid Saksi-Wittenberg (ka hilisem Kuurkreis), suurem osa Tüüringist ja kuurvürsti tiitel. Albrechtile ja tema järglastele (Alberti liin) jäid Meißeni tuumikala ja Dresden ning Saksi hertsogi tiitel.

Wettini dünastia, Ernesti liin

Nimi (eluaastad)	Valitsemisaastad	Märkused
Ernst (1441–1486)	1464–1486	Aastal 1485 toimus Wettinite valduste jagamine tema ja venna vahel.
Friedrich III Tark (1463–1525)	1486–1525	Martin Lutheri toetaja.
Johann Kindlameelne (1468–1532)	1525–1532	Friedrich III vend. Schmalkaldeni Liiga kaasasutaja.
Johann Friedrich Suuremeelne (1503–1554)	1532–1547	Pidi suure valduse ja kuurvürsti tiitli oma nõole Moritzile loovutama.

Schmalkaldeni sõdade tulemusena pidi Schmalkaldeni Liiga juht Johann Friedrich loovutama suure osa oma maadest ja kuurvürsti tiitli oma nõole ja rivaalile Moritzile.

Wettini dünastia, Alberti liin

Nimi (eluaastad)	Valitsemisaastad	Märkused
Moritz (1521–1553)	1547–1553	Aastast 1541 Saksi hertsog. Protestantide reetmise tõttu ka Meißeni juudaks kutsutud.
August (1526–1586)	1553–1586	Moritzi vend. Kalvinismi eestvõitleja.
Christian I (1560–1591)	1586–1591	Augusti poeg.
Christian II (1583–1611)	1591–1611	Aastani 1601 Saksi-Weimari hertsogi Friedrich Wilhelmi eestkoste all.
Johann Georg I (1585–1656)	1611–1656	Christian II vend. Tema valitsemisajal toimus Saksamaal Kolmekümneaastane sõda.
Johann Georg II (1613–1680)	1656–1680
Johann Georg III (1647–1691)	1680–1691
Johann Georg IV (1668–1694)	1691–1694
Friedrich August I Tugev (1670–1733)	1694–1733	Johann Georg IV vend. August II nime all aastatel 1697–1704 ja 1709–1733 ka Poola kuningas ja Leedu suurvürst.
Friedrich August II Paks (1696–1763)	1733–1763	August III nime all ka Poola kuningas ja Leedu suurvürst. Allajäämine Preisimaale Seitsmeaastases sõjas põhjustas Saksimaal sügava finantskriisi.
Friedrich Christian (1722–1763)	1763
Friedrich August III Õiglane (1750–1827)	1763–1806	Aastani 1768 valitses regendina tema onu Xaver. Aastal 1806 nimetas enda kuningaks.

Vaata ka

• Saksimaa kuurvürstiriik
• Saksimaa kuningas