From Wikipedia, the free encyclopedia
STS-41-D oli NASA Space Shuttle'i programmi 12. missioon ja esimene missioon, mida teenindas kosmosesüstik Discovery. Missioon startis Kennedy kosmosekeskusest 30. augustil 1984 ja maandus Edwardsi õhujõudude baasi 5. septembril. Discovery viis orbiidile kolm sidesatelliiti ja sooritas mitmeid teaduslikke katseid.
 Discovery startimas oma esmalennule. | |
| Operaator | NASA |
|---|---|
| COSPAR ID | 1984-093A |
| SATCAT | 15234 |
| Missiooni kestus | 6 päeva, 56 minutit, 4 sekundit |
| Läbitud vahemaa | 4 010 000 km |
| Läbitud orbiite | 97 |
| Kosmoseaparaadi omadused | |
| Kosmoseaparaat | kosmosesüstik Discovery |
| Stardimass | 119 511 kg |
| Maandumismass | 91 478 kg |
| Meeskond | |
| Meeskonna suurus | 6 |
| Meeskonna liikmed |
Henry Hartsfield Michael L. Coats Richard M. Mullane Steven A. Hawley Judith Resnik Charles D. Walker |
| Missiooni algus | |
| Stardi aeg | 12.41.50, 30. august 1984 (UTC) |
| Stardikompleks | Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39 |
| Missiooni lõpp | |
| Maandumise aeg | 13.37.54, 5. september 1984 (UTC) |
| Maandumispaik | Edwardsi õhujõudude baas, maandumisrada 17 |
| Orbiidi elemendid | |
| Taustsüsteem | geotsentriline orbiit |
| Režiim | Maa-lähedane orbiit |
| Perigee | 346 km |
| Apogee | 354 km |
| Orbiidi kalle | 28,5 kraadi |
| Tiirlemisperiood | 90,6 min |
| Epohh | 1. september 1984 |
  (vasakult) Tagareas: Walker, Resnik. Esireas: Mullane, Hawley, Hartsfield, Coats | |
Missiooni lükati mitu korda edasi ja ühe stardikatse ajal peatasid Discovery pardaarvutid esmakordselt kosmosesüstikute programmi jooksul stardiloenduse 6 sekundit enne stardikiirendite käivitumist, sest tuvastasid rikke ühes peamootoris.
Meeskond koosnes peaaegu täielikult algajatest ja missioon oli kõigile peale, komandör Hartsfieldi, esimene lend.
| Iste | Start | Maandumine |  |
|---|---|---|---|
| 1 | Hartsfield | Hartsfield | |
| 2 | Coats | Coats | |
| 3 | Mullane | Resnik | |
| 4 | Hawley | Hawley | |
| 5 | Resnik | Mullane | |
| 6 | Walker | Walker | |
Start oli algselt planeeritud 25. juunile 1984, kuid mitmed tehnilised probleemid lükkasid stardi korduvalt edasi ja ühel korral tuli kosmosesüstik koostehalli tagasi viia, et asendada vigane peamootor.
26. juunil toimunud stardikatse oli esimene kord pärast missiooni Gemini 6A, kus peamootorid seisati vahetult enne starti. Discovery pardaarvutid märkasid ühe peamootori töös viga ja seiskasid peamootorid. Olukord muutus ärevaks, kui ootamatult käivitus starditorni tulekahjualarm. Meeskonna õnneks ei järgitud tavapärast evakuatsiooniprotseduuri, sest tulekahjualarmi käivitanud vesiniku põlemine oli silmale nähtamatu ja meeskond oleks tulle jooksnud. Evakuatsiooni protseduure ei järgitud lennujuhtide kõhkluste tõttu, sest avariisüsteeme ei olnud keegi reaalselt katsetanud.
Hilisemal uurimisel selgus, et peamootori rikke põhjustas vigane kütuseklapp.
STS-41-D startis lõpuks 30. augustil 1984 toimunud neljandal katsel. Kosmosesüstik viis orbiidile kolm sidesatelliiti ja testis OAST-1 päikesepaneeli. OAST-1 oli 4 meetrit lai ja 31 meetrit pikk, ning see oli sel ajal suurim mehitatud kosmoselaeval testitud süsteem. OAST-1 tõestas, et nii suur ja kerge päikesepaneel on edukalt kasutatav ning tänapäeval kasutatakse analoogseid paneele ISS-is.
Missioon kestis 6 päeva, 56 minutit ja 4 sekundit. Discovery maandus Edwardsi õhujõudude baasi, olles orbiitil teinud 97 tiiru ümber Maa. STS-41-D oli esimene missioon, kus insenerid märkasid tahkekütusekiirendite O-tihendite juures kahjustusi. See sai hiljem Challengeri katastroofi põhjuseks.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
