Südametoonid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Südametoonid on helid, mis tekivad vere voolamisest südame õõntes ning vere põrkamisest vastu südame anatoomilisi struktuure. Südametoone nimetatakse kõnekeeles ka südamelöökideks.
Tervel täiskasvanul on tavaliselt kuulda kaks südametooni: S1 ja S2. S1 tekib, kui veri voolab vastu sulgunud kodade ja vatsakeste vahelisi klappe. S2 tekib, kui veri voolab vastu sulgunud kopsuarteri ja aordiklappi. S1 ja S2 loetakse normaalseteks südametoonideks.
Lisaks normaalsetele südametoonidele esineb inimesel ekstratoone ja kahinaid. Ekstratoonid (S3, S4, EC ja OS) pärinevad südamest, samas kui kahinad võivad pärineda ka väljastpoolt südant.
 |
|
Südametoonid kuuluvad südametegevuse väliste avalduste hulka. Väliseid avaldusi on võimalik registreerida, kasutamata mitteinvasiivseid uuringuid. Teisteks südametegevuse välisteks avaldusteks on südametiputõuge ning arteri- ja veenipulss. Südamest kostvate helide nimetamine toonideks ei ole lõpuni õige. Südametoonidel puudub selgelt eristuv helikõrgus, nii et korrektsem oleks neid nimetada müraks või kahinaks. Praktikas on aga südametoonide mõiste sügavalt juurdunud ning südamekahinate nimetus on kasutusel haiguslike südametoonide üldnimena. Südametoonide uurimist kõla järgi nimetatakse auskultatsiooniks. Südametoone tähistatakse ingliskeelsetest mõistetest tuletatud tähistega.
- Mõiste sound ('heli') esitäht annab tähised S1...S4. Indeksina kirjutatakse järjekorranumber.
- Mõiste ejection click ('väljutustoon') sõnade esitähed annavad tähise EC
- Mõiste opening snap ('avanemistoon') sõnade esitähed annavad tähise OS
S1 on südametoon, mis tekib vere põrkumisest vastu sulgunud atrioventrikulaarklappe vahetult pärast südame vatsakeste kokkutõmbe algust. S1 koosneb kahest komponendist, milliseid saab kuuldavas helipildis esile tõsta auskulteerimisvahendi liigutamisega südamepiirkonnas. Heli tähistusega Ms (mitraalklapp sulgub) pärineb vasakust südamepoolest. Vere liikumise teel sulgunud klapi näol tekkinud takistus vasaku koja ja vatsakese vahel on heli tekkimise põhjuseks. Heli tähistusega Ts (trikuspidaalklapp sulgub) tekib sarnaselt Ms-ga, kuid südame paremas pooles. Esimese tooni iseloomu mõjutavad peamiselt järgmised asjaolud: vatsakestesisese rõhk ja selle tõusu kiirus, klapiosade seisund, klapi avatus, südame kaugus rindkere seinast ja rindkereseina ehitus. Heli kõrgust mõjutab aga enim klappide olukord. Üldreeglina kehtib S1 kohta reegel, mida kiirem on südametöö ning mida kiiremini ja jõulisemalt tõmbub süda kokku, seda valjem on esimene toon. Füüsilise koormuse ajal valjeneb niisiis igal inimesel S1 ja see ei ole haiguslik seisund iseendas. Rahuolekus valjenenud ja mõnel juhul ka kõrgenenud heliga S1 annab seevastu tunnistust atrioventrikulaarklapi jäikuse tõusust. Inimesel on sellise nähtuse põhjuseks tüüpiliselt kaltsiumi haiguslik ladestumine klapihõlmadele. Haiguslikult valjenenud S1-le on iseloomulik, et aastate möödudes haiguslikult valjenenud toon vaigistub ja muutub tuhmiks. Viimast eeldusel, et haigust ei ravita. Esimese südametooni füsioloogiline tuhmiks muutumine ehk haigusliku leiuta vaikseks muutumine on seotud tavaliselt rohke rasvkoe kogunemisega naha alla.
S2 on südametoon, mis tekib vere põrkumisest vastu aordi ja kopsuarteri klappi kohe pärast südame lõõgastusfaasi algust. S2 koosneb sarnaselt S1-ga kahest komponendist kuid erinevalt S1 st on mõjutatud inimese sisse- ja väljahingamisest. Kuulates S2 sissehingamise faasis ehk õhuga täitunud kopsudega, võib kuulda teise tooni lõhestumist. Sel juhul eristuvad helid As (aordiklapp sulgub) ja Ps (pulmonaalklapp sulgub) teineteisest võrdlemisi selgelt. Iseloomulik on ka väljahingamise faasis toimuv toonide liitumine, mille järel on S2 kuuldav jälle ühe toonina. Teise tooni lõhestumine on sageli kuuldav kõhnadel inimestel. Tegemist ei ole haigusliku seisundiga.
S3 on südame lisatoon. S3 on kuuldav enamasti 0,12–0,17 sekundit pärast S2-tooni. Kolmas südametoon tekib vere voolamisel südame vatsakestesse. Hetkel, kui vatsakesed on täitunud umbes poole ulatuses, tekib seal piisava tugevusega vedeliku turbulents, mis tekitab kuuldava heli. Kolmas südametoon on normaalselt kuuldav eelkõige lastel ja noortel täiskasvanutel. Pärast 30 eluaastat ilmnev kolmas toon on sageli, kuid mitte alati haigusseisundi tunnuseks, milleks eelkõige on veremahu ülekoormusega seotud südamehaigused. 30. eluaasta piiri tõmbamisel tuleb teha erand sportlastele.
S4 on südame lisatoon. S4 on kuuldav vahetult enne S1-tooni ja illustreerib olukorda, kus südamekojad peavad ülemäära intensiivselt vere vatsakestesse surumiseks pingutama. Esimesele toonile eelneva tooni lugemine neljandaks tekitab vahel segadust, mistõttu tuleb toonide tähistamisel olla tähelepanelik. Südametöötsüklis saab toone järjestada vaid järgneval viisil: S4, S1, S2, S3. Normaalselt on S4 kuuldav lastel ja sportlastel. Teistel on see reeglina haigusliku iseloomuga toon. Neljas toon viitab südame siserõhu haiguslikule tõusule.
Inimese südame ehhokardiograafia 4D-rekonstruktsioon. Paremal on paksema seinaga vasak vatsake, mille keskel on näha vasaku atrioventrikulaarklapi töö. Taustal on piiratud ulatuses nähtav aordiklapitöö. Osaliselt on nähtav ka parema atrioventrikulaarklapi töö. Kopsuarteriklapp nähtavale ei tule. Mõtteliselt voolab veri vaataja poole.
Kõrvaloleva 4D ehhokardiograafilise uuringu skemaatiline selgitus. MV – vasak atrioventrikulaarklapp, AV – aordiklapp TV – parem atrioventrikulaarklapp ja septum – parema ja vasaku südamepoole vahesein.
Sea südame aordiklapi töö. Klapihõlmade kokku langedes tekib südametoon. Mõtteliselt voolab veri vaataja poole.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
