Südamekoda

Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.^[1]

Südamekoja areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Nii näiteks on kaladel üks aga kahepaiksetel, roomajatel, madudel, lindudel ja imetajatel kaks südamekoda.

Roomajatel

Madudel

Madudel on tuvastatud kaks südamekoda: parem südamekoda (atrium dextrum) ja vasak südamekoda (atrium sinistrum).

Imetajatel

Inimestel

Inimestel on samuti kaks südamekoda.

Südamekojad kontraheeruvad vatsakestest veidi varem ja nende eesmised-külgmised osad on välja sopistunud parema ja vasaku kojakõrva (auricula atrii dextra et sinistra) kujul.^[2]

Vasaku ja parema südamekoja vahel paikneb kodadevahesein (septum interatriale).

Vaata ka

• kodadevaheseina defekt

Viited

1. "Meditsiinisõnastik" 745:2004.
2. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 152, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid

• Sissekanne Encyclopaedia Britannicas