From Wikipedia, the free encyclopedia
"Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu" (Inglise keeles "The History of the Decline and Fall of the Roman Empire") on Suurbritannia ajaloolase Edward Gibboni uurimus, mis ilmus kuues köites aastatel 1776–1788. Raamatutes käsitleb Gibbons Lääne tsivilisatsiooni arengut alates Rooma riigi kõrgajast, keiser Traianuse valitsemisaja algusest kuni Bütsantsi kokkuvarisemiseni.
Käsitletakse Rooma impeeriumi ja Euroopa ajalugu aastatel 98–1590, varakristlust, Rooma riigikiriku teket ning selle jagunemist katoliiklikuks ja õigeusu kirikuks, "barbarite", mongolite ja moslemite vallutusi. Teose eesmärk oli eelkõige analüüsida Rooma riigi allakäigu ja languse põhjuseid nii idas kui läänes.
Gibbon viitas palju algallikatele, mis oli kõnealuste raamatute ilmumise ajal tavapäratu. Seda võtet hakkasid Gibboni eeskujul kasutama ka hilisemad ajaloolased.[1] Sellest tulenevalt kutsutakse Gibbonit ka esimeseks modernseks Rooma ajaloo käsitlejaks.[2]
Kuigi "Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu" peetakse siiani suureks kirjandussaavutuseks ja hästi loetavaks sissejuhatuseks sellesse ajalooperioodi, siis on raamatu ilmumisele järgnenud sajanditel ajalooteadus ja arheoloogia edasi arenenud ning Gibboni tõlgendusi ei peeta enam akadeemilises ajalookäsitluses ajakohasteks.
Raamat on ilmunud eesti keeles 2016. aastal sarjas "Avatud Eesti raamat" Triinu Paku tõlkes. Tõlge pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (mõttekirjanduse tõlkeauhind).
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
