Roman Mstislavitš

Roman Mstislavitš ehk Roman Suur (vene keeles Роман Мстиславич Галицкий) (~1150–1205) oli Rjurikovitšite dünastiast Novgorodi vürst 1168–1170, Volõõnia vürst 1173–1187 ja 1188–1205, Galiitsia vürst 1187–1188 ja Galiitsia-Volõõnia vürst 1199–1205 ning ka Kiievi suurvürst 1201, 1204.

Roman Mstislavitš
Roman Mstislavitš
Isikuandmed
Sünniaeg	1150

Elulugu

Roman Mstislavitš alustas valitsemist Novgorodis 1168. aastal, kuhu ta nimetas asevalitsejaks tema isa Kiievi suurvürst (1167–1169) Mstislav II. Mstislav II ja Andrei Bogoljubski vahelises võimuvõitluses ajas Andrei Bogoljubski Mstislav II 1169. aastal Kiievist välja ja katses allutada oma võimule Novgorodi vabariik ründas Vladimiri suurvürst Andrei Bogoljubski liitlastega Novgorodi, kuid Roman Mstislavitš kaitses linna edukalt.

Novgorodis valitsemise järel asus Roman Mstislavitš valitsema (1173–1188) pärusvalduses Volodõmõr-Volõnskõis Volõõnia vürstiriigis ning kutsuti, Jaroslav Osmomõsl surma järel ka Galiitsia bojaaride poolt valitsejaks piirnevasse Galiitsia vürstiriiki. Rostislavitšite soost Galiitsia vürstiriigi vürsti Vladimir Jaroslavitši surma toimunud võitluses Galiitsia ja Volõõnia alade ülemvõimu pärast, osalesid Roman Mstislavitši äia Belgorodi vürsti Rjurik Rostislavitši väed ning naabermaad, Poola ja Ungari kuningriik. Volõõnia valitsemise pärast pidi ta võitlema oma venna Belzi vürsti 1170–1195 ja Volõõnia vürsti 1187–1188 Vsevolod Mstislavitšiga. 1188. aastal saavutas Roman Mstislavitš kontrolli Volõõnia üle ning valitses Volõõniat aastatel 1188–1205 ning seejärel ka ühendatud Galiitsia-Volõõnia vürstina 1199–1205.

1189. aastal toimunud sissetungi tulemusel kuulutas Ungari ja Horvaatia kuningas Béla III poeg András II ka lühiajaliselt Galiitsia ja Lodomeeria kuningaks. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa ja Masoovia, Krakówi hertsogi ning Poola ülemhertsogi Kazimierz II toel taastas Jaroslav Osmomõsli poeg ja Vladimiri suurvürsti Juri Dolgoruki tütrepoeg Vladimir Jaroslavitš oma valitsemise Galiitsias kuni 1198. aastani.

Euraasia enne mongolite pealetungi, umbes 1200

Järglasteta Vladimir Jaroslavitši surma järel 1198. aastal hõivas Roman Mstislavitš koos oma liitlase Masoovia hertsogi Leszek I-ga Galiitsia ning ühendas Galiitsia ja Volõõnia vürstiriikide valitsemise ühe valitseja võimu alla. Roman Suure poolt 1199. aastal moodustatud ühine Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, mis hoidis enda kontrolli all alasid kuni Musta mereni, oli 13. sajandi alguses endise Vana-Vene riigi aladel, koos Kirde-Vene aladel asunud Vladimiri suurvürsti Vladimiri-Suzdali vürstiriigi ja Loode-Vene aladel asunud Novgorodi vabariigiga üks mõjuvõimsamaid slaavi vürstiriike.

Galiitsia-Volõõnia vürstid osalesid Kiievi-Vene keskvõimu lagunemise järel võimuvõitluses Kiievi linna pärast. 1201. aastal tegid Vene vürstide (Kiievi suurvürst Rjurik Rostislavitši ja Tšernigivi vürsti Vsevolod Svjatoslavitši) ühendatud väed sõjakäigu Romani vastu, kuid kaotasid sõja ja ka Kiievi linna, kuid varasemates sõdades hiilguse kaotanud Kiiev ei saanud Roman Suure pealinnaks ja ta nimetas sinna valitsejaks Ingvar Jaroslavitši ning jätkas valitsemist Halychis.

1203. aastal vallutasid Rjurik Rostislavitši ja Tšernigivi vürsti Vsevolod Svjatoslavitš Kiievi ning Roman Suur taasvallutas kuu aega hiljem linna ning selle valitsejaks sai Vladimiri suurvürst 1176–1212 Vsevolod Suurpesa, kes andis valitsemisõigused taas Rjurik Rostislavitšile.

Roman Mstislavitši surma järel Zawichosti lahingus Masoovia, Krakówi hertsogi ning Poola ülemhertsogi Leszek II Valge ja Konrad I Poola vägedega 1205. aastal, oli vürstiriik järgmise 30 aasta jooksul erinevate valitsejate valitsemise all.

Isiklikku ja järglased

Roman Mstislavitš oli Rjurikovitšite dünastiast Volõõnia vürst ja Kiievi suurvürsti Mstislav II ja Poola Piastide dünastiast Poola hertsogi (1107–1138) Bolesław III Krzywousty tütre Agnieszka poeg.

Roman Mstislavitš oli 1. abielus 1170/1180 Kiievi suurvürsti (1173, 1180–1182, 1194–1202, 1203–1205, 1206, 1207–1210) Rjurik II Rostislavitši tütre Predslavaga; 2. abielus Annaga.

1. abielust järglased:

• Fedora, abiellus Galiitsia vürsti 1189–1199, Volodymir Jaroslavitši poja Vasilkoga
• Olena, abiellus Kiievi suurvürsti (1206–1207, 1210–1212) Vsevolod IV (Всеволод IV Святославич Чермный) poja, Tšernigivi, Novgorodi, Kiievi ja Galiitsia vürsti Mihhail Vsevolodovitšiga

2. abielust järglased:

• Danõlo Romanovõtš (1201–1264), Galiitsia-Volõõnia vürst, Vene kuningas aastast 1254
• Vasilko Romanovitš (1203–1269), Belzi vürst 1207–1211, Bresti vürst 1208–1210, 1219–1228, Przemyśli vürst 1209–1218, Peresopnitsa vürst 1225–1229, Lutski vürst 1229–1238, Volodõmõr-Volõnskõi vürst aastast 1238

Eelnev Svjatoslav Rostislavitš	Novgorodi vürst 1168–1170	Järgnev Rjurik Rostislavitš
Eelnev Mstislav Izjaslavitš	Volõõnia vürst 1173–1188 1188–1205	Järgnev Svjatoslav Igorevitš
Eelnev Vladimir Jaroslavitš	Galiitsia vürst 1187–1188	Järgnev András II
Eelnev Vladimir Jaroslavitš	Galiitsia vürst 1199–1205	Järgnev Danilo Romanovitš
Eelnev –	Galiitsia-Volõõnia vürst 1199–1205	Järgnev Danilo Romanovitš
Eelnev Rjurik Rostislavitš	Kiievi suurvürst 1201	Järgnev Ingvar Jaroslavitš
Eelnev Rjurik Rostislavitš	Kiievi suurvürst 1204	Järgnev Rostislav Rjurikovitš

Galerii

• 
  Galiitsia ja Volõõnia alad 1190

Vaata ka

• Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
• Galiitsia vürstiriik
• Volõõnia vürstiriik
• Kiievi suurvürst
• Vladimiri-Suzdali vürstiriik
• Ungari kuningriik
• Poola Piastide ajal
• Teine Bulgaaria tsaaririik