Ristipuu on eesti rahvausundis suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist. Komme on olnud tavapärane eelkõige Lõuna-Eestis, kus see on paiguti tuntud tänapäevalgi[1].
Tihti, kuid mitte alati on ristipuu mänd (ristimänd, võru keeles ristipetäi). Puude tukka, milles on hulk ristipuid, võidakse nimetada ristimetsaks (võru keeles ristimõts).
Saaremaa lääneosas on vahel risti asemel lõigatud puu koorde ka lahkunu peremärk.
Andmeid ristipuude kohta on Eestis juba 17. sajandist. Samalaadseid teateid on ka Läti alade ja Soome idaosa kohta. Rist lõigati puusse enamasti teel surnuaiale, harvemini tagasiteel. Seejuures rüübati lonks viina. Mälestusohvrina riputati ristipuude külge ka värvilisi lõngu ja paelu. Usuti, et ristipuu takistab surnu koduskäimist.
Setud panid ristipuu alla kõdunema lautsilauad (surnulava lauad), surnuõled ning surnu pesemiseks kasutatud viha. Mõnikord põletati need tseremoniaalselt[1].
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
